Kuid kui riigis hakkasid levima valgustusideed, hakkas ühiskond muutuma ja paratamatult viis see mingisugusele revolutsioonilisele tagajärjele. Põhiliseks ajendiks revolutsiooni puhkemisele oli kindlasti Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid, kui tegelikeks põhjusteks, mis riiki revolutsioonini juhtisid olid hoopis lisaks eelmainitud valgustusest tingitud despootiale veel sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kulutused ja majanduskriis, mis hakkas iganema sõdade ja inimeste toretseva ja priiskava eluviisi tõttu. Prantsusmaa elas revolutsiooni ajal kahtlemata üle oma võimete, unustades, et enam ei toimi riik nii edukalt kui Louis XIV valitsemisajal. Louis XIV mantlipärijad polnud riigi juhtimises silmnähtavalt kaugeltki nii edukad kui Päikesekuningas. Seega hoolimata august Prantsusmaa rahakotis, kulutasid järgnevad kuningad ja tollaegne ühiskond endiselt suuri summasid nii luksuslikuks ,,heaks eluks" kui ka sõdadeks.
Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose, mistõttu neid luuleteoseid nimetatakse küklilisteks poeemideks. Kõige enam on tuntud Trooja ja Teeba küklos. Homerose eepostest erinesid küklilised poeemid oma kompositsioonilt. Neil puudus enamasti terviklik süzee ja käsitlesid ajalises järjekorras erinevaid üksikuid episoode, mis muutis nad mütoloogiliseks kroonikaks. Klassiühiskonna kujunemise ajajärgul hakkas heroiline eepos iganema ning tekkima koomiline eepos (tühiseid sündmusi ja tähtsusetuid isikuid kujutav eepos, mis kangelaseepose taustal mõjub humoorikalt). Poeemi "Margites" (koostatud umbes 7. saj. keskpaiku eKr), mis pole säilinud otsene paroodia on tervikuna säilinud "Hiirte ja konnade sõda". Poeemi satiiriline iseloom väljendub selles, et mitmed stseenid parodeerivad vastavai kohti "Illiases". Tuleb ette Homerosega sarnaseid epiteete, võrdlusi, kordusi, endeid ja isegi jumalaid
annaabi.ee 
