eksemplari. Tema loomingut on tõlgitud 62 keelde ja avaldatud rohkem kui 150 riigis. Sissejuhatus Tegemist on põneva, kummalise, aga siiski loogilise maailmaga. See on kujunenud reisides silmad lahti mööda maailma ringi, vahetades mõtteid erinevate inimestega ning võttes rõõmuga vastu kõike seda mida maailma pakub. Coelho oskab aru saada märkidest. Need märgid, on tegelikult elutarkus, mis koguneb aastatega, aga ilmutavad end igamoodi isekujul. Tuleb näha kaugemale, et mõista Maailma ilu. Nagu suur ja sinine meri, mis näib tuttav ja kindel. Sinna sukeldudes võib leida ka seda, mille olemasolust pole varem aimugi olnud. ,,Alkeemik" ,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Peategelane on noor lambakarjus Santiago. Ta on avatud kõigele uuele ja süda on täis rännusoovi
Tema on teine Harry parimatest sõpradest. Kui ta midagi ei oska, siis tormab ta otsekohe raamatukokku, et see välja uurida. Ta on inimene, kes ettevõetu ka lõpule viib. Hermione prototüübiks on Rowling ise. Hermione nimi tuleneb sõnast hermetic, mis tähendab iidset nõiakunsti. Albus Dumbledore - Sigatüüka direktor, ainuke, keda Voldemort kardab. Ta on niisama üdini võimas, kui Voldemortki, ainult selle vahega, et Dumbledore on heade poolel. Ta kaitseb Harryt igamoodi, pigistab mõnikord reeglite rikkumise poolelt silma kinni ja võtab oma kooli vastu isegi nn sopaverelisi, peaasi, et neil annet on. Rubeus Hagrid - Sigatüüka metsavaht, hiiglasest ema Fridwulfa ja mugust isa. Visati koolist välja 3. klassis, sest tõi kooli ämbliku, kes kasavs hiljem hiiglaseks. Dumbledore kaitses teda ja andis talle metsavahi ameti. Hetkel õpetab Sigatüükas maagiliste loomade hooldamist. Ta nõrkus on igasugused koletised ja monstrumid, eriti lohed.
Gisquette vaatas talle otsa ja tegi sedasama. Noormees jätkas naeratades: «Seda oli üsna lõbus vaadata. Tänane moralitee on aga eriti pühendatud Flandria printsessile.» «Kas ka karjuselaule lauldakse?» päris Gisquette. «Vuih,» ütles võõras, «kuidas seda tohib ühes moralitees? Ei maksa zanre segi ajada. Jandis, jah, seal palun väga.» «Väga kahju,» ütles Gisquette, «tookord võitlesid Ponceau purskkaevu ümber metsikud mehed ja naised omavahel ja laulsid igamoodi hoiakutes oma laulukesi.» «Mis paavsti saadikule kõlbab,» ütles võõras kuivalt, «ei kõlba printsessile.» «Ja neil oli veel kaasas,» seletas Lienarde, «palju puhkpille, millel mängiti suurepäraseid viise.» «Ja et jalutajad oleksid ennast värskendada saanud,» jätkas Gisquette, «pildus purskkaev kolmest avast veini, piima ja magusat jooki, mida igaüks võis juua.» «Ja vähe allpool purskkaevu,» lisas Lienarde, «Kolm-ainuse kiriku juures mängiti
annaabi.ee 
