sellega tegelevad peamiselt oma ala fanaatikud. Kunsti võime näha seal, kus tahame. Maailmas on nii palju erinevaid inimesi ja minu arvates on ka nii palju erinevaid kunste. Inimene võib teha ka kivist pilti ja öelda, et see on kunst. See mulle just meeldibki,et inimesed muudavad ka kõige tavalisemad asjad enda ümber eriliseks kunstiteoseks ning muuta oma maailma rõõmsamaks. Kunst on kestnud aega algusest tänapäevani. Kunsti kestvuse saladust pole raske välja mõelda kunst on igalpoole ning nii kaua kuni on inimesi, kes suudavad teha asju eriliseks , on meie ümber ka alati kunst olemas.
palju tähendusi, sõnad küll muutuvad aga sõnalõppe eristada raske), polüsünteetilised keeled(liitub palju erinevaid morfeeme väga pikaks sõnaks) Analüütiline ehk isoleeriv keel: nt vietnami(austroaasia keeled), analüütiline tähendab et pannakse sõnadest kokku( nt laua peal, mitte laual), Afiksaal ehk aglutineeruv keel: kirundi keel(nigeri-kongo keelkond), kasutatakse glossimist, tüvele liidetakse igalpoole ette ja taha igasuguseid grammatilisi tunnuseid. Fusiivne ehk flekteeriv keel: slaavi ja germaani keeled, nt vene(idaslaavi), kõik omadused sulavad grammatiliselt kokku ühte vormi. Eesti keel: nii aglutineeriv kui ka fusiivne. Nt kirja-stma-ma-tu-te-le-gi. Aga samas jõgi, jõe, jõge, jõkke, jõge- de-le-gi, jõe-le-gi. Enamasti paljud maailma keeled ebapuhtad. Polüstünteetilised keeled: liidavad kokku palju erinevaid sõnu ja tüve, ka tegusõnu. Nt kwakiutli
mõistuse mõisted oleksid tegelikkuses ja sellele nõrkusele osutas Hume. Keelata põhjuslikkuse mõiste kasutamist. Sõna päritolu on eksitav. Kant’i jaoks on oluline see, et Hume’i õigustatuse küsimus viitab sellele, et mõisted on seotud rakendus tingimustega. Õigustatuse küsimus on see, millised on need tingimused, kui mõiste võib rakenduda ja millistes piirides. Metafüüsika valmistab enesestmõistetavaid eeldusi, et alusmõisted on universaalselt rakendatud ehk rakenduvad igalpoole. Aga ei saa igal tingimusel rakendada ja tuleb leida rakendumistingimused. Mis on traditsiooniline metafüüsika? Maailma seletamine aprioorsete mõistete kaudu. Hume’i püstitas ainult põhjuslikkuse küsimuse. Metafüüsika kasutab ka muud peale aprioorsete mõistete ja neid on rohkem kui „põhjuslikkus“. Ei piisa ainult põhjuslikkusest, tuleb kõiki analüüsida ehk analüüsida aprioorse tunnetuslikkuse võimalusi. Kuidas saab midagi väita maailma kohta, kui ei toetu kogemusele
annaabi.ee 
