pruugi edeneda. Kehtestada diferentseerimise pr. Kuidas tuleks õppes arvestada laste arengutaset, temperamenti ja iseloomu? · Kas lapsed oskavad mõelda? (Valdavad meetodeid) · Kas lapsed julgevad eksida? · Mitmenda astme refleksioonis lapsed orienteeruvad? · Mil määral valdavad keeli: emakeelt ja võõrkeeli, kehakeelt jms ning suudavad end väljendada? · Mil määral suudavad end kokku võtta ja pingutada? · Mil määral suudavad loobuda igaliiki ahvatlustest? Kuidas tuleks õppes arvestada laste arengutaset, temperamenti ja iseloomu? · Esiteks tuleks iga lapse arengutase, temperament ja iseloom fikseerida ja läbi mõelda nii võimalused kui kui ka ohud ja raskused. · Arengutaset iseloomustavad (ema-)keele valdamine, "mina-", ja "meie-" arusaam, ühiskonna- ja kultuuriseos, refleksioonivõime, individuaalse minuti pikkus, adekvaatsus, tekstide mõtestatus, tegevuse edasi- ja tagasisidestatus...
on vähemalt sama tähtis kui laste õpe. Praegu on Eestis täiskasvanute õppe korraldus ja sellele osutatav tähelepanu pehmelt öeldes naeruväärne. Veneaegse paradigma, (üli-)koolikeskse mõtlemisviisi ja samade võtmeisikute võimu jätkumise korral on olukorra normaliseerumist raske uskuda. Elukestev õpe (NB! mitte haridus!) on ühiskonna- ja kultuurifilosoofiline kontseptsioon, mille tähendust ei ole võimalik ülehinnata. Inimeste elukestva õppe problemaatika ei alga pärast igaliiki koolide lõpetamist vaid ammu enne kooliikka jõudmist ja kestab elupäevade lõpuni. Haridus kui eneseleidmine, eneseloomine ja enese ületamine Olen kahe käega selle poolt, et haridus aitab ennast leida, luua ja ületada. Haridus aitab suurel määral kaasa eneseleidmisele, sest inimene hakkab mõtisklema oma suutmiste ja tahtmiste üle. Läbi oma mõtete hakkab inimene avastama endas midagi uut ning jõuab mingite järeldusteni, mis enne olid tema jaoks võõrad
annaabi.ee 
