Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Kuid miks on alkohol kahjulik ning miks tuleks teda vältida? Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi kroonilise/pideva tarvitamise tagajärjed sõltuvad alkoholi tarvitamise sagedusest ja igakordsest alkoholi kogusest. On inimesi, kes tarvitavad alkoholi harva ja tagasihoidlikes hulkades. Neil isikutel taanduvad igakordse alkoholi tarvitamise tagajärjed kiiresti ja täielikult ning nende organismis tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune. Mõningatel juhtudel ohustab alkohol juba mõõdukaski annuses inimese tervist või tegutsemist, see on alkoholi kuritarvitamine . Nii on alkohol lapse-, nooruki- ja raugaeas tervisele tunduvalt ohtlikum kui keskeas.
Mitmed ained potentseerivad alkoholi toimet ja põhjustavad joobe raskenemist. Sellise toimega on uinutid, rahustid ja mitmed teised neurotroopsed preparaadid. Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem. Alkoholi kroonilise tarbimise toime psüühikasse Alkoholi kroonilise/pideva tarvitamise tagajärjed sõltuvad alkoholi tarvitamise sagedusest ja igakordsest alkoholi kogusest. On inimesi, kes tarvitavad alkoholi harva ja tagasihoidlikes hulkades. Neil isikutel taanduvad igakordse alkoholi tarvitamise tagajärjed kiiresti ja täielikult ning nende organismis tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune. Alkoholi kuritarvitamine Mõningatel juhtudel ohustab alkohol juba mõõdukaski annuses inimese tervist või tegutsemist, see on alkoholi kuritarvitamine . Nii on alkohol lapse-, nooruki- ja raugaeas
preparaadid. Mitmete haiguste tagajärjel (ajukoljutraumad, halvaloomulised kasvajad, intellekti häired) on tundlikkus alkoholi suhtes kõrgenenud, mistõttu joobe sümptomaatika on tunduvalt raskem. Alkoholi kroonilise tarbimise toime psüühikasse 3 Alkoholi kroonilise/pideva tarvitamise tagajärjed sõltuvad alkoholi tarvitamise sagedusest ja igakordsest alkoholi kogusest. On inimesi, kes tarvitavad alkoholi harva ja tagasihoidlikes hulkades. Neil isikutel taanduvad igakordse alkoholi tarvitamise tagajärjed kiiresti ja täielikult ning nende organismis tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune. Alkoholi kuritarvitamine Mõningatel juhtudel ohustab alkohol juba mõõdukaski annuses inimese tervist või tegutsemist, see on alkoholi kuritarvitamine . Nii on alkohol lapse, nooruki ja raugaeas
kujutada ruumi ja aega ilma esemete või nähtumusteta, kuid mitte seda, et pole mingit ruumi ja aega. Kant nimetab neid mitmeti: “kaemused a priori”, “puhtad kaemused”, “kaemuse puhtad vormid”, “meelelisuse puhtad vormid” või “formaalsed kaemused”. Niisuguse käsitlusega muudab Kant oluliselt traditsioonilise filosoofia aja ja ruumi käsitlust. Platonlikus traditsioonis seostati meeleliste muljete ruumilisuse ja ajalisusega nende sõltuvus igakordsest vaatepunktist, nende muutlikkus seoses koha ja aja muutlikkusega. Empiiriliste kaemuste ajalisus ja ruumilisus seostus traditsioonilise filosoofia jaoks nende põgususega, viimasest tulenes selle käsituse jaoks aga empiirilise tunnetuse väheväärtuslikkus mõtlemise jaoks. Kant oma õpetusega ajast ja ruumist kui “puhastest kaemustest”, meelelisuse aprioorsetest vormidest muudab seda traditsioonilist väärtusorientatsiooni, tehes näiteks aja-
0,50-1,50 Kerge joove 1,51-2,50 Keskmine joove 2,51-3,00 Raske joove 3,01-5,00 Üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga Üle 5,00 Surmav alkoholimürgitus Alkoholi kroonilise ehk pideva tarvitamise tagajärjed sõltuvad alkoholi tarvitamise sagedusest ja igakordsest alkoholi kogusest. On inimesi, kes tarvitavad alkoholi harva ja tagasihoidlikes hulkades. Neil isikutel taanduvad igakordse alkoholi tarvitamise tagajärjed kiiresti ja täielikult ning nende organismis tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune. 7 1.1.2 Krooniline alkoholism Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist tekib kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. on vajadus ja tung alkoholi järele