illegaalsusest, seetttu puuduvad igasugused kergendavad asjaolud. Hoopis vastupidi, arvesse tuleb vtta raskendavaid asjaolusid, kuna salune tegutses majandusliku ja omakasu eesmrgil. Eesti Vabariigi phiseaduse 32 stestab, et igahe omand on puutumatu ning et omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras. Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palume kohtul arvestada Antsu varasemat minevikku, mis hlmab kahte kriminaalkaristust ning mis pdisid vangistusega. Auvrne kohtunik, ma palun kohtualuse Antsu mista sdi vrteos vrteomenetluse seadustiku alusel, mrates talle maksimaalse trahvimrana 300 trahvihikut ehk 18 000 krooni trahvi, mille
Ühestki õigusaktist aga ei nähtu, kuidas peaks vangla seda ühiskonda tagasipöördumse valmistust täitma ning milliseid teenuseid osutama. Üldkogu on arvamusel, et eeltoodut arvestades tuleb karistusjärgset kinnipidamist pidada materiaalses mõttes karistuseks ning sellele laieneb PS § 23 tulenev määratletusnõue. 3. Karistusjärgne kinnipidamine riivab P § 20 sätestatud isikuvabadust ja on piisavalt määratlemata PS § 20 lg 1 kohaselt on igahel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuvabadus on põhiseadusega tagatud üks kaalukamaid õigusi. Vabaduse võtmine karistusjärgse kinnipidamise näol on aga PS § 20 lg-s 1 tagatud isikuvabaduse riivamine. Isiku süüdimõistmine ja karistamine on kaks vormilist eeldust, mis peavad olema täidetud karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks. Kolmas vormiline eeldus on nõue, et isik, kelle suhtes karistusjärgset kinnipidamist soovitakse kohaldada, peab olema varem
annaabi.ee 
