vältida tuleks kasvukohti kus vihmastel suvedel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd. • Istutuseelsed - Kevadel äestamine ja kutiveerimine umbrohtude puhul ja vajadusel põllu rullimine (põua puhul). Võib ka sügavfreesida. Oluline on tagada tuulevaikne kasvukoht. • Kasvuaegsed- Kobestamine kasvuperioodil 3...4 korda (kuni reavahede kinnikasvamiseni).Esimesel kobestamisel taimi idulehtedeni mullata, ilma et juuri ja vart vigastaks. Katteloori kasutamine öökülmade puhul. Öökülmakahjustusi aitab vältida ka vihmutussüsteemi kasutamine. Põua puhul kord nädalas niisutada. • https://www.youtube.com/watch?v=MQB76iIKfPo • https://www.youtube.com/watch?v=yK_4EA9ZKuc Pinnase ettevalmistus. Väetamine. • Kurk on nõuab viljakat mulda ja reageerib väga hästi orgaaniliste väetiste andmisele ja seetõttu tuleb võimaluse korral sügiskünni alla anda sõnnikut 50..
Pealtväetisena kasutatakse vees kergesti lahustuvaid mineraalväetisi 0,1-0,2 % lahusena(vt. pakendi pealt). Optimaalseks taimede kasvuajaks loetakse 12-16 päeva, selleks ajaks on arenenud 1-2 pärislehte. Suuremad taimed ei talu hästi istutamist. Enne istutamist on taimi vajalik karastada. Selleks õhustatakse kasvuhoonet ja kastetakse vähem. Istutamine ja kasvuaegne hooldamine- avamaale soovitatakse istutada taimed peale öökülmade möödumist. Taimed istutatakse kuni idulehtedeni mulda, selline istutamine soodustab külgjuurte teket. Taimede vahekauguseks jäetakse 20-30-40 cm ja reavaheks 90- 150 -180 cm. Kilemultši(must, pruun, läbipaistev kile või pabermultš) kasutamisel istutatakse taimed kilesse eelnevalt tehtud aukudesse, kile hoiab mulla niiskust ja temperatuur on kõrgem. Peale istutamist tuleb taimi kasta ja paigaldada katteloor. Katteloori all kasvanud taimed annavad saaki juba kaks nädalat varem. Partenokarpsete(emasõitega) sortidel võib
temperatuuri suurenedes seemned küllastuvad kiiremini. Peale vee ja hapniku, on seemnete idanemiseks vajalik ka kindlat temperatuuri. Ühed seemned hakkavad idanema temperatuuril 5-10, teised - temperatuuril 12- 15. Temperatuuri suurendamisel kuni 30 kraadini, idanevus kõigil seemnetel suureneb. Temperatuur on positiivne tärkamisele. Seemned, mis on idusid ajanud muutuvad idanditeks. Kuid mitte kõik ei anna normaalseid tõusmeid. Et idusid ajanud seemned kannaks välja idulehtedeni, on vajalik kindel niiskustase, hapnik, toitained ja kaitse haigustekitajate ja kahjurite vastu. Seemne idanemisel ilmub kõigepealt idujuur. Tärganud tõusmete hulka ei arvestata kõiki idanenud seemneid, vaid ainult neid, millel on normaalselt arenenud idandid. Mida paremini on seemned valminud, seda kõrgem on neil tärkamisenergia. Taimede seemned on väga erinevad suuruse ja massi poolest. Erinevad on ka seemnete säilitamise aeg
Peale vee ja hapniku, on seemnete idanemiseks vajalik ka kindlat temperatuuri. Ühed seemned hakkavad idanema temperatuuril 5-10, teised - temperatuuril 12-15. Temperatuuri suurendamisel kuni 30 kraadini, idanevus kõigil seemnetel suureneb. Temperatuur on positiivne tärkamisele. Seemned, mis on idusid ajanud muutuvad idanditeks. Kuid mitte kõik ei anna normaalseid tõusmeid. Et idusid ajanud seemned kannaks välja idulehtedeni, on vajalik kindel niiskustase, hapnik, toitained ja kaitse haigustekitajate ja kahjurite vastu. Seemne idanemisel ilmub kõigepealt idujuur. Tärganud tõusmete hulka ei arvestata kõiki idanenud seemneid, vaid ainult neid, millel on normaalselt arenenud idandid. Mida paremini on seemned valminud, seda kõrgem on neil tärkamisenergia. Taimede seemned on väga erinevad suuruse ja massi poolest. Erinevad on ka seemnete säilitamise aeg
annaabi.ee 
