1. Looteline e. embrüonaalne periood 1.1. idulase e. embrüoperiood 1.2. eellooteperiood 1.3. looteperiood Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e. isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Looteline areng (tiinus) kestab keskmiselt hobusel 340, veisel 280, lambal 152 ja seal 114 päeva. Idulasperiood kestab veistel 5, lammastel 4 ja sigadel 3 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Idulasperioodil pannakse alus elutähtsatele organitele ja organsüsteemidele, nagu seedeaparaat, maks, neerud, süda jt. Absoluutne kasv on sel ajal väike, kuid suhteline kasv suur ja diferentseerumine väga kiire. Loote arengu seisukohalt on idulasperiood üks ohtlikemaid, sest sel ajal on ta ema kui puhverorganismi kaudu kõige enam mõjutatav erinevatest keskkonnateguritest. Emaslooma söötmine, pidamine ja füsioloogiline seisund
Seepärast jaotatakse põllumajandusloomade ontogenees looteliseks ja lootejärgseks perioodiks, mis omakorda jagunevad. A. Looteline e. embrüonaalne periood · idulase e. embrüoperiood · eellooteperiood · looteperiood Looteline areng algab pärast viljastumist sügoodi e. isendi tekkimisega ja lõpeb sünniga. Idulasperiood kestab veistel 5 nädalat. Sellel perioodil toimub intensiivne rakkude diferentseerumine ning primitiivorganite kujunemine. Idulasperioodil pannakse alus elutähtsatele organitele ja organsüsteemidele, nagu seedeaparaat, maks, neerud, süda jt. Absoluutne kasv on sel ajal väike, kuid suhteline kasv suur ja diferentseerumine väga kiire. Loote arengu seisukohalt on idulasperiood üks ohtlikemaid, sest sel ajal on ta ema kui puhverorganismi kaudu kõige enam mõjutatav erinevatest keskkonnateguritest. Emaslooma söötmine, pidamine ja füsioloogiline seisund idulasperioodil
annaabi.ee 
