Need vähenesid 2020. aasta esimeses kvartalis peaaegu 40% võrreldes 2019. aasta omaga, samas kui hilise etapi tehingud on näidanud palju suuremat vastupidavust. Alustavate ettevõtete finantseerimine on kriisis kõige teravamalt olnud mõjutatud ning tuleb märkida, et tegu on staadiumiga, kus nagunii rahastamise võimalused on kõige kehvemad ja keerukamad olnud. See rahaline puudus on ettevõtmiste jaoks oluline teada, kuna uuringud näitavad, et majanduslanguse ajal sündinud idufirmad ei alusta mitte ainult väiksemalt, vaid kipuvad ka järgmistel aastatel väiksemaks jääma, isegi kui makromajanduslikud tingimused paranevad. Kuigi eri riigid on praeguse ’kriisi’ ajal nii väikseid kui ka suuri ettevõtteid erinevate rahaliste vahenditega toetanud, siis valdav rõhk on olnud laenugarantiidel ja otseste subsideeritud laenude näol. Tihti aga väikeste ning alustavatele ettevõtetele ei ole need meetmed olnud piisavad.
Seetõttu muudavad nad ka enda ümber asuvat maailma ja arendavad ka seda ettevõtet, kus nad töötavad. Klassikaline ettevõte on aga hierarhilisem ja selgemini määratletud, on ülemus ja alluvad, selgemini määratletud töökohustused ja ülesanded, rangem järelevalve tööliste järgi jne. Idufirmade plahvatus on uusmajanduse ettevõtluse alla liigituv nähtus, mis soodustab sarnaste ettevõtete esilekerkimist ja pigem ei soosi klassikaliste ettevõtete edasist arengut, sest idufirmad on üldjuhul vähem traditsioonilisemad ja rangemad. Ei saaks öelda, et klassikaliste ettevõtete areng on täiesti peatunud, sest kui see nii oleks, siis ei saaks ettevõtlusmaailm ainult uusmajanduse ettevõtete baasil toimida, teatud asjade jaoks on ikkagi traditsioonilisust vaja. Koostöö tegemise koha pealt võiks pigem jõud ühendada, kui üksteist vastandada. Uusmajanduslikul ettevõttel on palju õppida klassikaliselt ettevõttelt, kasvõi kuidas teatud