Makrovetikate ja herbivooride vastasmõjud 4 · Vähem eutrofeerunud aladel on põhjataimestiku roll põhjaeluviisiga suurselgrootutele suur, samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk. · Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem. · Niitjate vetikate ja filtreerijate karpide hulk suureneb rannikumeres o Fucus vesiculosus varud vähenenud Idotea baltica üle läinud alternatiivtoidule ( niitjas vetikas Pilayella littoralis). · Niitjal vetikal on oluline roll lehtsarve dieedis ning põisadru puhmad pakuvad lehtsarvele suurepärast kaitset. · Mõõdukalt eutrofeerunud merealadel kasutati niitjat vetikat Pilayella littoralis toiduobjektina ning põisadrut varjepaigana. · Vetika fotosünteetilise aktiivsuse suurenemisel tema toiteväärtus (atraktiivsus) vähenes.
DC funktsiooniks võib olla ka raskendada mitte kogu saakloomisendi, vaid selle elutähtsate kehaosade tuvastamist. Nii on eri loomadel sageli kummalise kujuga värvilaike silmade ümbruses - vähemalt mõnikord ilmsestigi selleks, et tülinorija silmi kergesti ei leiaks ja neid õrnakesi kahjustada ei saaks. Veenvaid katselisi tõendeid on vähe, muuhulgas seetõttu, et sageli on DC raske kindlalt eristada lihtsast varjevärvusest. Usutavasti on merekakand balti lehtsarv (Idotea baltica) sageli ebaregulaarselt mustavalgelaiguline just seetõttu. Must-kärbsenäpi isase mustvalge värvus on usutavasti sama funktsiooniga. Seda võib uskuda seetõttu, et katsed näitavad, et emast ja isast must-kärbsenäppi on puuvõrast sama raske leida, kuigi ilmsestigi rohekashall emane on parema kaitsevärvusega kui kontrastne isane. Ju siis isase sulestiku tugevam disruptiivne efekt korvab kontrastse sulestiku suuremast silmatorkavusest tuleneva puudujäägi.
annaabi.ee 
