· Vahekeskaeg(11-14 sai I pool)- toimusid ristisõjad, kujunes linna kultuur . Eriliselt võiks esile tõsta 13.saj mida nim. kõrg keskajaks, sest siis saavutas keskaeg oma õitsengu tipu. · Hiline keskaeg(14 II pool- 15.saj lõpuni või 16.saj alguseni)- algas suurte hädade ja viletsusega, kliima külmenes, näljahädad. Suured katkuepideemiad, puhkes 100 aasat sõda. Tulemuseks rahvaarvu katastroofiline langus. Üldise allakäiguga kaasnes ka idoloogiline kriis. 11. Keskaja iseloomulikud jooned. · Sügav religioosus, kusjuures katoliiklus polnud mitte lihtsalt usk vaid ka ideoloogia · Läänisüsteem- kuningad ja kõrgemad aadlikud andsid maid madalamatele aadlikele, (nendest tuli vasall) lubades neid sõjaliselt kaitsta. Vasallid lubasid aidata oma lääniisandaid sõja ja õnnetuse korral. Kehtis reegel, minu vasalli vasall ei ole minu vasall. · Sagedased sõjad aadlike vahel · Riikide killustatus
liitlastega. Õhus on Kolmanda maailmasõja puhkemise reaalne oht. h) 1956-1985. Kahepooluselise maailma võrdlemisi stabiilne periood, võidurelvastumise aeg. Tehnilise ja teadusliku progressi uut lainet sel ajavahemikul võib käsitada kui teaduslik-tehnilist revolutsiooni. Eesrindlike lääneriikide jaoks on see üleminekuaeg postindustraalsele ning sotsiaalse turumajandusega ühiskondlikule korrale. Nõukogude Liidu kogu majanduslik, poliitiline ja idoloogiline süsteem mandub ja laguneb. Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika endised kolooniad ja sõltuvad maad asuvad rahvusliku eneseteostuse teele. Nendes regioonides püütakse kujundada Kolmandat Maailma. i) 1985-2000. Maailm kolmanda aastatuhande künnisel. Nõukogude Liit ja sotsialismileer varisevad kokku ning sellega kaasnevad rohkearvulised kohalikud etnilised konfliktid. Postsovetlike maade ja rahvaste saatus on üheks põletavamaks küsimuseks
annaabi.ee 
