kuri, valge ja must. Päris maailmas ju üdini ühte kategooriasse langevat persooni pole. Ka kõige positiivsemal isikul on mõni viga ning mitte keegi ei suudaks olla halb kõige ning kõigi vastu. Muidugi on aastasadade jooksul palju muutunud, kasvõi üleminek rüütlitest dzentelmenideks ning õuedaamidest ärinaisteks. Keskajal näiteks valitses aukultus ning oma armastatu nimel oldi valmis pea kõigeks. Teisest küljest oleks kõik niivõrd idoliseeritud rüütlid tänapäeval arvatavasti vangis oli ju parimaks armastuse avaldamise zestiks võimalikult paljude häbitute vastaste surmamine ning nende linnade rüüstamine. Ei peetud paljuks abielus naist üle lüüa, kui süda just teda ihkas. Praegu saadaks taolist tegu enamjaolt pikad protsessid kohtus või lausa isiklik kättemaks uuele paarile. 21.sajand on eriline just nimelt oma keerukuse poolest - hea vastandist eristamine
Pimedat keskaega on ühteaegu nii imetletud kui ka kardetud. Müstilise auraga ajastul toimus mitmeid ühiskondlikke, aga ka mõttemaailma muutuseid, mille üheks osiseks on kindlasti rüütlite esilekerkimine, kogu rüütlikultuuri elavnemine ja sellega seonduv rolliasetus. Ajalugu kirjutavad võitjad, mistõttu need ka inimeste mäludes koha leiavad. Kahtlemata võib üheks keskaja tähtsamaks sümboliks pidada rüütlit kui kangelast, võitjat, päästjat, anastajat. Tegemist oli omaaegse idoliseeritud karakteriga, kellega samastumine võrdus pooljumala staatusesse tõusmisega. Käesolev töö püüab lahti mõtestada keskaegse rüütli olemust, eluolu ja ühiskondlikku positsiooni, kirjeldada rüütliks saamise protsessi, piiludes selleks pürgijate hingeellu ning püüdes seda võimetekohaselt mõista. Kasutatud on asjakohast kirjandust ning väljendatud siinkirjutaja isiklikke subjektiivseid seisukohti.
annaabi.ee 
