ühiskonnast. Meie ühiskonnas naine,kahjuks,saav palka vähem kui mees,aga miks ? Sellele vastata ei saa keegi. Vana ajast on teada,et naise ülesandeks olla kodus,kasvatada lapsi ja hoida kodus korras,kuid feministide järgi naised hakkasid töötama nagu mehed,ja poliitikas hakkasid esinema naised,kuid kõik räägivad sellest,et poliitika pole naise jaoks,liiga raske. Vaadates kirjandust,võin vabalt öelda,et naine on kõige tugevam idiviid,võrreldes mehega.Selline raamat,nagu norra kirjaniku Ibseni 'Nukumaja',näitab meile, kuidas Nora,on tugeva iseloomuga,kes hoolimata lapsele,armastusele enda mehe vastu läks ära,kuna väsis sellest elust,kus ta oli mehe nukk. Mehed ei saa aru sellest,et kasvatada lapsi,töötada ja hoida korter korras on vägagi raske,kuid nende arvates see on täitsa tavaline tegevus,et meie,naised,oleme sellega harjunud aastast aastani.
(Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9. Turuhäire situatsioon, mille puhul täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohtalt optimaalseid tulemusi. Peamised põhjused turu ebatäiuslikkus välismõjud ja ühiskondlikud kaubad 10
Heaoluriigi suurimad kriitikud uusparempoolsed Tabel 3 HR põhiteemade tõlgendus Kriteerium Konservatism Liberaism Sotsiaaldemokraatlik Inimloomus Muutumatu Õpib “elust enesest” Muudetav positiivse kui on vabadus ühiskogemusega Indiviid vs kooslus Tähtsad on Tähtis on idiviid Tähtsad makrokoos. lähikooslused. Pere. (rahvas, sots. klass) Riigi ulatus Võim jagatud “More market less Sekkuv riik sots.partneritega state” Võrdsus Klassiühiskond Ebavõrdsus motiveeriv. Ebavõrd kontraprodukt.
annaabi.ee 
