ühiskonnas. Majanduse seisukohalt on oluline kauplemise ja tootmis vabadus mis põhineb eraomandil ja nähti ette kodumaise kapitali kaitset. (sisseveetavale kaubale tollimaksud) 2. liberalism põhi eesmärk: inim- ja kodanikuõiguste ja vabaduste tagamine. Vahendid selle saa vutamiseks: valdavalt reformide abil Kelle huve esindas: kodandlus eeskätt Huvid: üksikisiku huvid olid mängus vms Muutused läbikaalutud (roformid) Idividualism : üksik isiku huvid on alati tähtsamad kui riigi või kollektiivi omad Parlanetarism: kodanikel on valimisõigus Võimaluste võrdsus- see kui kõrgele inimene ühiskondlikult tõuseb, see ooleneb inimesest endast. Antiklerikalism- igausugu seost kiriku ja riigi vahel eitati. Eitati kiriku sekkumist ühiskondliku ellu. Kauplemis ja tootmisvabadus, mis põhineb eraomandil, aga siin ei nähtud ette, et kodumaist turgu peaks kaitsma. 3. sotsialism
kodanlike maade õiguses. Rooma juristidele olid omased mõistete täpsed ja lühikesed definitsioonid, samuti õigusinstituutide -ja kategooriate üksteisest range eraldamine ja formuleerimise meisterlikkus. Rooma õiguse puudused: 1) ta kohta pole loodud rahuldavat, tänapäeva õigusteaduse nõuetele vastavat süsteemi + on küllaltki kasuistlik ja täis vastuolusid (kontroverse). 2) Äärmuslik idividualism. Keskseks kujuks Rooma õiguses on Rooma kodanik- civis romanus. Eeskätt peetakse silmas tema huvisid ja lähtutakse tema tahtest. Tänapäeva õiguskorras, seda isegi kodanlikes riikides, pole selline põhimõte kooskõlas nõudega, et üksikisiku huvide sfääri tuleb paratamatult piirata ühiskonna kasuks. 3) Avalikkuse puudumine asjaõiguses - Rooma õiguses ei registreeritud
annaabi.ee 
