seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu minakäsitlus inimest nähakse kui sõltumatut, enesekeskset (idiotsentrilist) ja autonoomset tervikut, kelle mina on defineeritud inimese sisemiste omaduste (isiksuse omadused, võimed, väärtused) baasil. Individualistlikes kultuurides (Ameerika Ühendriigid ja Euroopa) peetakse indiviidi huvisid. Kollektivistlikes kultuurides (Aasia, Lähis-Ida ja Ladina- Ameerika kultuurid) on jälle vastupidi rühma huvid ja kollektiivne mina ehk meie-identiteet (collective self) indiviidi isiklikest huvidest olulisem. Grupi või isiklikud eesmärgid: Kollektivismi
Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega. Kultuuriline eesmärk on sobida teistega, täita oma kohust ja rolli interpersonaalsetes suhetes. Individualistlikes kultuurides on inimestel valdavalt sõltumatu minakäsitlus inimest nähakse kui sõltumatut, enesekeskset (idiotsentrilist) ja autonoomset tervikut, kelle mina on defineeritud inimese sisemiste omaduste (isiksuse omadused, võimed, väärtused) baasil. Individualistlikes kultuurides nagu näiteks Ameerika Ühendriigid ja Euroopa, peetakse indiviidi huvisid tähtsamaks ning rõhutatakse rohkem mina-identiteeti (private self ) ja enda saavutusi, märksõnadeks on siin sõltumatus, enesemääratlus ja isiklikud saavutused.