- Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) (võimetus ilma abita seista). 38. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine Düstooniad on grupp ekstrapüramidaalsüsteemi haigusi, mille puhul tekivad teatud lihaste tahtmatu kontraktsiooni tõttu ebanormaalsed spasmid või poosid. Düstooniad jagunevad primaarseteks (idiopaatilisteks) ja sekundaarseteks (sümptomaatilisteks). Idiopaatiliste düstooniate patoloogia on teadmata. Sekundaarsete düstooniate põhjuseks võivad olla: toksiinid, ajutuumor, ajutrauma, ravimid, metaboolse põhjused (Wilsoni tõbi).. 39. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Asteenia on psüühilise, kehalise ja emotsionaalse energia vaegus (väsimus, jõuetus) 40
müokloonilist epilepsiat, neurofibromatoosi, tuberoosset skleroosi, fenüülketonuuriat jpt. Nende haiguste pärandumisreeglid on erinevad ja vajavad eraldi geneetilist konsultatsiooni. Viimast saab teha lasteneuroloogi või günekoloogi suunamisel. Kokkuvõtteks võib öelda: Epilepsia pole reeglina pärilik haigus.Kui ühel vanemal on epilepsia, siis on lapsel epileptiliste hoogude tekkimise tõenäosus niivõrd väike, et seda võib mitte tähele panna. See juhis kehtib isegi idiopaatiliste epilepsiate korral, rääkimata sümptomaatilistest epilepsiatest. Sellele viitab ka üldine kogemus - enamustes perekondades epileptiliste hoogudega vanematel pole epileptiliste hoogudega lapsi! Suuremat tähelepanu nõuavad harvaesinevad olukorrad, kui mõlemal vanemal on idiopaatiline epilepsia või ühel vanemal on mingi ülalmainitud pärilik haigus. Sel juhul tuleb arstiga konsulteerida konkreetse olukorra suhtes. Väärarusaam, et epilepsia on pärilik haigus,
annaabi.ee 
