planeerimine teatud perioodiks, et saavutada võimalikult laialdast ja ühtlast majandustõusu". Soome majanduse struktuuri on suuresti kujundanud suur punane naaber. Alguses sõjakahjude heastamise tõttu, hiljem suure kaubanduspartnerina.Raskustest hoolimata on Soomel olnud head eeldused mitmekülgse tööstuse edasiseks arenguks: rikkalikud loodusvarad, tööjõu küllus, soodus geograafiline asend. Soome Nokia Aastal 1865 asutati Knur Frederik Idestami poolt tselluloosi tehas Edela-Soomesse Tamperesse. Ettevõte viidi hiljem Nokiasse, Nokianvirta jõe äärde, kus olid paremad ressursid hüdroelektri tootmiseks. Sealt saigi firma oma nime, mida kasutab tänapäevani. Nokia pärineb jõest, mida kutsuti Nokianvirtaks, mis tähendas vanas soome keeles karvast looma saabelit, keda kohalikud kutsusid "nokiaks". Pärast I maailmasõda ostis Soome kummitöökoda Nokia saekaatri ja ka Nokia
J.J. Tengström avaldas mõtteid soome keele arendamise vajalikkusest, kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. Ka J.G. Linsen rõhutas soome rahvuslust ja keele arendamise vajalikkust. Eriti innukas oli C.A. Gottlund, kes avaldas kaks köidet omakogutud rahvalaule. Isikupäraseim oli A.G Sjöstöm, kes rootsindas romaani keeltes kirjutatud luule ja antiikkreeka lüürika. Lisaks Linsenile tuleks nimetada veel G. Idman-Idestami. A. Poppius värske armastusluule ja humoristlik laul. Tuntuim luuletus on ,,Varblane". Ühines Turu romantikute rahvaluulearmastusega, kogus ja aitas koos oma sõbra J.J Pippingsköldiga sakslast H.R. von Schröterit soome rahvaluule tõlkimisel ja avaldamisel. Juteini ja Kallio Runebergi luuletuste ja ,,Kalevala" ilmumise eelsest ajast tõuseb lisaks Poppiusele esile vaid paar soomekeelset luuletajat. J
annaabi.ee 
