vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab." ( http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt) Tänavu möödus meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda sünnist 169 aastat. Tema pärandi talletamiseks loodi Eesti Rahva muuseum ja tänu Jakob Hurdale võib Kirjandusmuuseum uhkeldada maailma suurima rahvaluule koguga. Eesti rahvusliku liikumise ühest silmapaistvamast juhist ning ideoloogist Jakob Hurdast on kirjutatud monograafiate ja üksikartiklite tasemel nii ulatuslikke uurimusi, et uut võib lisanduda paremal juhul vaid üksikute detailide osas. Mees on teinud Eesti ühiskonnale piisavalt teeneid ja see kõik väljendub meie praeguses 21. sajandis, kus meil on võimalik lugeda erinevaid jutte, luuletusi, ajalehti jne. Valik on suur. Hurt on Eesti ühiskonnale nii palju olulisi teeneid teinud, et tema portree on näha iga 10 EEK`i peal
väljendamise. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris valitses Euroopas esialgu juugendstiil (Gustav Klimt). Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis (nt norralane Edvard Munch). Ekspressionistlikku kujutavat kunsti iseloomustasid samad jooned mis kirjandust: närvilisus, subjektiivsus, dramatism. Abstraktsionismile pani aluse venelane ideoloogist Vassili Kandinsky. Sensatsiooni tekitasid fovism(Henri Matisse), naivism(Henri Rousseau), kubism(Pablo Picasso). Suurimaks kunstnikuks peeti Pablo Picasso, kes tegi läbi peaaegu kõik moevoolud. Maailma muusikapealinnad olid Pariis ja Viin. Meloodia ei olnud enam esmatähtis, otsiti uusi kõlavärve ja väljendusvõtteid. Tuntumateks heliloojateks olid/kujunesid Claude Debussy(nn impressionistliku muusika rajaja), Arnold Schönberg, Richard Strauss.