("Kommunistliku partei manifest" 1848). Kapitalismi periood pidi lõppema sotsialistliku revolutsiooniga. Protelariaadi diktatuur peab tekkima vägivaldse revolutsiooni kaudu. 20. saj alguses toimub kommunismi revideerimine. Marx ei näinud ette, et revolutsioon puhkeks Venemaal. 20. saj saab alguse moodne sotsaaldemokraatia (Bernstein) sotsialismi ja demokraatia ühendamine. Demokraatia tingimustes saab arendada sots õiglust. Kokkuvõte 19. saj alguses hakkas maailm ideologiseeruma. Väljenduvad suured rahulolematused kehtiva korra vastu (1830, 1848). Nõutakse põhiseaduslikku riigikorda, valimisõiguse laiendamist. Olulisteks muutuvad kodanikuvabadused. Kinnistuvad rahvuslikud enesemääramisõigused (Itaalias, Saksamaal). Tulemuseks on kokkupõrked. 19. sajandi periodiseerimine 1. Napoleoni-sõdade periood (-1815) Prantsusmaa eesmärgiks oli täieliku hegemoonia saavutamine Euroopas. Tekib teiste rahvas vastuseis (liberalism, natsionalism)
Olulised traditsioonid ja vanad ühiskonnastruktuurid (demokraatia vastasus, ,,tagurlus") 4) Sotsialism. Põhjuseks tööstusühiskonna pahupooled. Eesmärgiks õiglasem ühiskond. Nn teadusliku sotsialismi ajajärk (Marx ja Engels 1848 - ...). Revolutsioon ja proletariaadi diktatuur. Kuni 20.saj alguseni oli samatähenduslik kommunismiga. 20saj alguses moodsa sotsiaaldemokraatia = revisionismi ja demokraatia ühendamine. 19saj alguses oli maailm hakanud ideologiseeruma. Järjest suuremad rahvahulgad nõudsid: põhiseaduslikku riigikorda, valimisõigust ja kodanikuvabadusi (sõnavabadus), peatselt ka rahvuslikku enesemääramist. Tulemuseks on kokkupõrked. 19.saj ajaloo periodiseerimine: 1) Napoleoni sõdade periood (kuni 1815). Prantsusmaa eesmärgiks oli täieliku hegemoonia saavutamine Euroopas. Teiste rahvaste ja riikide vastupanu: levis vabadusiha, rahvusaade. 2) Restauratsiooni ja revolutsioonide ajastu (1815-1848)