Sel ajal süvenes poliitökonoomia klassikutesse nagu Adam Smith, David Ricardo ning James Mill. Käskirjades toob toob Marx ühe telgmõistena kasutusele võõrdumise ning kritiseerib traditsioonilise poliitökonoomia seisukohta ebavõrdse loomulikkusest, sest see ei võta arvesse ebavõrdsuse sotsiaalseid juuri (Blackburn, 2002). Alates teostest Teesid Fruerbach kohta(Thesen über Feuerbach) ja Saksa ideoloogia (Die deutsche Ideologie), hakkab Marx käsitlema inimühiskonna erinevaid vorme ning nende evolustioonilist vaheldumist vastavalt eri ühiskonnaklasside või tootlike jõudude ,,vastuolude" ehk lahendamatute konfliktidele. 1848 kolis Marx Londonisse, kus valmis ta kõige kuulsam teos Kommunistliku partei manifest (Manifest der kommunistschen Partei). Marxi teooria inimühiskonnast ja majandusest leidis lõpliku monumentaalse väljenduse teoses Kapital (Das Kapital). Marx jäi pidama Londonisse, kus ta suri 1883
faasi: „Die erste Phase könnte man ais wirtschaftliche Druckperiode bezeichnen, in der die Agrarbewegung zunächst nur zur klaren Formulierung ihrer wirtschaftlichen und sozialen Forderungen kommt (meil C. R. Jakobsoni aeg!), die zweite Phase hat dagegen ausgesprochen machtpolitische Zielsetzungen (meil põllumeeste kogude omariiklusaegne tegevus praeguseni), während es in den dritten Phase „zum Ausbau einer eigenen Ideologie, zum Bewubtwerden einer agrarischen Lebensphilosophie kommt“. Meie omas arengus oleme jõudnud kolmandani. Kuid kuna meie ainus eesti rahvusest sotsiaalne kiht on talupoeg, — ta ei ole meil mitte üksnes „Nährstand“, vaid ka „Stamm“, tüvi — ja tema omab valdava kaalu riigis, siis saab parata- matuks Eesti riikliku, rahvusliku ja maa ideoloogia liitumine üheks tervikuks. Neidsamu kolme arenemisfaasi näeme nimelt ka kogu meie rahva arengus. Prae-
The Role of the ECJ in the Protection of Fundamental Rights. – Continuity and Change in EU Law. Essays in Honour of Sir Francis Jacobs. A. Arnull, P. Eeckhout, T. Tridimas (eds.). Oxford University Press 2008, lk 133. 21 J. Laffranque (viide 3), lk 487. 22 Vt lähemalt H. Kalmo. Mis on järel põhiseadusest? Veel kord Euroopa Ühenduse õiguse ülimuslikkusest. – Juridica 2008/9, lk 593. 23 Ülevaate vastupiiranguid puudutavast kohtupraktikast pakub G. Itscovich. Teorie e ideologie del diritto comunitario. Torino: G. Giap- pichelli 2006, lk 210–243. 24 C. Costello (viide 10), lk 104. 25 Bosphorus (viide 11), p 156. 326 JURIDICA V/2010 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Hent Kalmo
annaabi.ee 
