1799, Napoleoni võimuletulekuga. 10.Millega läks Prantsuse revolutsiooni ajalukku Maximilian Robespierre? (1p.) Lõpetas parlamentaarse demokraatia ja algas jakobiinide diktatuur. 11.Milles seisnes Prantsuse revolutsiooni olulisus? Nimeta kuus (6p.) 18. Kogu vana võim kaotati. Inimesed said seaduse ees võrdesks. 19. Kiriku mõjuvõimu vähendamine ühiskonnas. 20. Valgustusideede levik teistesse maadesse. 21. Rahvustunde kasvu ja rahvusluse kui ideoliigia teke Euroopas. 22. Kapitalistlike suhete areng. 23. Meetrisüsteemi kasutuselevõtt.
Pooldavad riigi sekkumist majanduse ellu.Selline liigitamine sai alguse 18. sajandi lõpust Prantsuse revolutsiooni päevilt, mil Rahvuskogus traditsioone asutavad saadikud istusid juhata poolt vaadates saali paremal tiival ja uuendusmeelsed vasakul. Liberalism e vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest mida kaitseb riik. Sotsiaaldemokraatia pooldab riigi sekkumist majandusse ja demokraatiat. Konservatism on demokraatlik parem poolne ideoliigia, tugineb traditsioonilistele väärtustele.6)Demokraatlik ühiskond- ühiskond kus on tagatud põhilised inimõigused tähtsaimad neist:sõnavabadus ja isiklik puutumatus Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikkond osaleb poliitikas. Kehtib võimudelahusus põhimõte. Esindus dem. demokraatia vorm mille puhul rahvas teostab oma võimu parlamendi kaudu. Osalusdem. e otsedem. on riigivalmitsemise vorm kus tahvas otsustab ise riiki puudutavate küsimuste üle. Eliitdemokraatia on dem
taevakehade asutamine ühe või teise riigi baasil. Geopoliitilised mudelilid sõltuvalt sellest, millist maailmavõimu taotletakse. Poliirilised Sõjalised (sõjaväebaasid ning tugipunktid. Platsdarmid (nafta- ja metallimaagi tarnete tagamiseks, Norra II m.s. kui saksa lennuväe lähteala)); Majanduslikud (laenud, aktsiate ja võlakirjade omansamine, dollari ülemvõim. Transiidikoridorid ja loodusressurss); Ideoloogilised (kommuniustliku ideoliigia levik, või erinevate uskude ja nende lahkude levi ja kinnistanie (kirkute ja kloostrite rajamine)); Kommunikatsioon (kommunikatsioonivahendite ja info monopol). kas suurriikide tekkimisest. Kasvust ning nende GP huvidest ja eesmärkidest (piitife muutmine enda vüi teiste riikide kasuks, riikide liitmine endagakas GP või majanduslikust huvist, oma müjusfääri lülitamine ja riigi kui sellise füüsiline hävitamine); suured sõja ja nende baasised poliitiliste huvide realiseerimisel;
annaabi.ee 
