Ta pidas egiptuse kirjamärke ideograafilisteks; see oli aga ainult teatava määrani õige tolle hilisaja kohta, mil elas Horapollon, kuid hiljem viis see seisukoht uurijad egiptuse hieroglüüfide iseloomu tõlgendamisel valeteele. Hieroglüüfide lugemise esimesed katsed kuuluvad seitsmeteistkümne sajandi õpetatud sinoloogile jesuiit Athanasius Kircherile. Toetudes oma hiina keele tundmisele ja Horapolloni traktaadile, pidas Kircher kõiki egiptuse kirjamärke ideogrammideks. Ta püüdis raidkirjadest välja lugeda filosoofilisi sententse, sest ikka veel olid elus klassikaliste autorite traditsioonid, kes nägid Egiptuses kõrge tarkuse maad. Nii näiteks tõlkis Kircher ühelt raidkirjalt kahekümne kuuenda dünastia vaarao Uah-ib-re nime (Uahibra Psammetih I.), omistades märkidele sümboolse tähenduse, järgmisel viisil: "Jumaliku Osirise heateod tuleb saavutada pühalike tseremooniate ja rea geeniuste kaudu, et oleksid saavutatud Niiluse heateod"
Ta pidas egiptuse kirjamärke ideograafilisteks; see oli aga ainult teatava määrani õige tolle hilisaja kohta, mil elas Horapollon, kuid hiljem viis see seisukoht uurijad egiptuse hieroglüüfide iseloomu tõlgendamisel valeteele. Hieroglüüfide lugemise esimesed katsed kuuluvad seitsmeteistkümne sajandi õpetatud sinoloogile jesuiit Athanasius Kircherile. Toetudes oma hiina keele tundmisele ja Horapolloni traktaadile, pidas Kircher kõiki egiptuse kirjamärke ideogrammideks. Ta püüdis raidkirjadest välja lugeda filosoofilisi sententse, sest ikka veel olid elus klassikaliste autorite traditsioonid, kes nägid Egiptuses kõrge tarkuse maad. Nii näiteks tõlkis Kircher ühelt raidkirjalt kahekümne kuuenda dünastia vaarao Uah-ib-re nime (Uahibra Psammetih I, 7 s.), omistades märkidele sümboolse tähenduse, järgmisel viisil: "Jumaliku Osirise heateod tuleb saavutada pühalike tseremooniate ja rea geeniuste kaudu, et oleksid saavutatud Niiluse heateod"