Zestid käeliigutused, mis omavad iseseisvat funktsiooni või täiendavad sõnalist osa. · Embleemid märgid, mida käega anname, millele võib kergesti öelda ühe- kahesõnalise tähenduse. Erinevates kultuurides erinevad, peavad olema kontekstis. Ka naeratus loetakse mõnes olukorras embleemiks. · Illustraatorid täiendavad sõnalist teksti ja toovad juurde mingisuguseid nüansse (dirigendid, ideograafid, osutavad liigutused, ruumilised liigutused, kineamatograafid, piktograafid). · Regulaatorid liigutused, mis on seotud partnerite omavaheliste liigutuste väärtustega. · Adaptorid räägivad palju inimese seisundist, rudimentaalsed liigutused täielikest funktsionaalsetest liigutustest. Liigutused, mis on selleks, et tagada paremat kohanemist, pinge ületamiseks. Saab jagada kolmeks: enesele suunatud adapterid
pildiga. On juhtumeid, kus eri allikate k¨asitlus ei u ¨hti. N¨aiteks 185 [ 94] k¨asitleb () piltm¨argina, [ 94] ja [ 85] pilt- m~oistelisena. Piltm¨arkide koguarv on v¨aidetavalt viiesaja ringis ning neid on omakorda v~oimalik jaotada t¨ahendusalade j¨argi nagu taevakehad, atmosf¨a¨ar, maapind, inimkeha, jne. [ 93]. Osutavad m¨ argid Osutavad ideograafid, (simple ideographs). 98 98 99 Suhteliselt piiratud arv m¨arke, nt. `¨ ulal' , `all' , `¨ uks' , 99 `kaks' jne.. M¨ argid kujutavad abstraktselt suhteid. M¨argi `k¨ ulg' liigitab enamus s~onastikke j¨argi osutavaks, 101 [ 94] aga piltm¨argiks, kuna `suur inimene' , kelle k¨ ulgedele