Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Piktograafiline kiri kirjaliku kõne algusajaks peetakse 4. sajandit eKr. Iga lihtne joonis tähendas mingit objekti. Abstraktsemaid sõnu hakati tähistama ideograafias e. mõistekirjas. 2. Suhtlemisel kasutusel märgid. Märk on mis tahes kindlat tähendust kandev tajutav materiaalne asi: häälikute kominatsioon(sõna), värv jne. Inimestevahelisel suhtlemisel on olulised märkide mõistmine, kasutamine ja loomine. Igal märgil on kaks plaani väljendusvorm ja sisuline tähendus. Verbaalseid märke sõnu on nimetatud märkide märkideks sest nende abil võib selgitada või vahendada mis tahes teisi märgisüsteeme.
Häälitsuste ja hõikamiste arendus- inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus- keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Piktograafiline kiri- kirjaliku kõne algusajaks peetakse 4. sajandit eKr. Iga lihtne joonis tähendas mingit objekti. Abstraktsemaid sõnu hakati tähistama ideograafias e. mõistekirjas. 2. Suhtlemisel kasutusel märgid. Märk on mis tahes kindlat tähendust kandev tajutav materiaalne asi: häälikute kominatsioon(sõna), värv jne. Inimestevahelisel suhtlemisel on olulised märkide mõistmine, kasutamine ja loomine. Igal märgil on kaks plaani- väljendusvorm ja sisuline tähendus. Verbaalseid märke- sõnu- on nimetatud märkide märkideks sest nende abil võib selgitada või vahendada mis tahes teisi märgisüsteeme.