Kuid modifitseerimine muudab pisikesi tRNA molekule üksteisest erinevamaks, tõstab valgusünteesi täpsust ja efektiivsust. Loetelu mõnedest modifitseerimise funktsioonidest: Antikoodoni struktuuri ja koodon-antikoodon interaktsiooni stabiliseerimine ning lugemisraami nihke vältimine, tRNA üldise struktuuri stabiliseerimine, D-lingu painduvuse suurendamine: dihüdrouridiin, tRNA ebaõige voltumise vältimine, Kaitse endonukleaaside eest, Fotoprotektsioon, Identsuselemendid aaRS-dele, Antideterminandid aaRS-dele või teistele valkudele, Aluspaardumise spetsiifika laiendamine wobble-positsioonis N34, Termostabiilsuse tõstmine. Ribosoomi struktuur Ribosoomi subühikud PROKARÜOODID :- 2 subühikut :väike e. 30S (16S rRNA-st sisaldab 4 domeeni; 5’-domeen, tsentraalne, 3’-major ja 3’-minoor; 3’ots sialdab anti-SD järjestus, mis seondub start AUG-ga)ja suur e. 50S (23S rRNA sisaldab 6 domeeni; II IV –
- Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli tuvastama on aminoatsüül- tRNA süntetaasid e. ligaasid – ARL või ARS või lihtsalt RS (neid on 20) - 1 aa-tRNA süntetaas tunneb ära ühe AH, aga mitu erinevat tRNA-d - ARS e. süntetaasid seavad vastavusse tRNA molekuli ja vastava aminohappe. Süntetaas tunneb ära nii AH kui tRNA molekuli ja liidab nad estersidemega. - ARS on ATP seoselised ensüümid - tRNA identsuselemendid – tRNA struktuuri elemendid, mis määravad ära millise AH-ga tRNA aminoatsüleeritakse. Need on tRNA nukleotiidid kindlates positsioonides. AlaRS – alanüülaminoatsüül tRNA süntetaas → tRNA alaniini spetsiifiline. Nukleotiid 71. on universaalne identsuselement – esineb kõigil tRNA-del. Kui AH on Leu, siis N₇₁ = A - Ala-ga seostumise määrab G₃ - N₇₁ ja N₇₁ (A₇₁) - ühelgi teisel peale Ala-le vastaval tRNA-l pole
annaabi.ee 
