INIMESE ÕPETUSE TUNNIKONTROLL 1. Nimeta vanuselised lapse arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Maimikuiga (1-3 aastat) Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Kainikuiga (6/7-11/12 aastat) Murdeiga (11/12-15/16 aastat) Noorukiiga (15/16-20/22 aastat) 2. Mida nimetatakse arengukriisiks ja traumaatiliseks kriisiks? Arengukriis on loomulik ning enamasti ennustatav muutus inimese elus, identiteedimuutus (sünd, käimaõppimine, kooliminek, murdeiga, tööleasumine, vananemine jne). Arengukriisi põhjustavad valdavalt isiksusesisesed (kasvamine, valmisolek muutuseks). Traumaatiline kriis järgneb ootamatule isikuvälisele muutusele (õnnetus, haigus vms). Traumaatiline kriis on vägivaldne muutus elu ennustatavas kulus, seetõttu reeglina akuutsema kuluga. 3. Mille kaudu avalduvad pere ja kodu mõju lapse arengule?
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 Linnade sünd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 Vana ja uus usk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Vallutus ja identiteedimuutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 Liivimaa poliitiline ja õiguslik korraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Piiskopkonnad ja toomkapiitlid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
kriteeriume normaalsusest, on valmis ja võimelised suhtluseks inimestega teistelt usuastmetelt ja teistest usulistest traditsioonidest. 9. Usuline pöördumine ja apostaasia, nende liigid. Pöördumine e conversion e inimene saab järgijaks, pöördub religiooni poole. Coe 1916 ütleb, et 1) pöördumine on religioone nähtus, mille põhiliseks tunnuseks on identiteedimuutus (minamuutus), st et pöördumise tulemusena hakkab inimene ennast määratlema usklikuna e inimene defineerib end nüüd teistmoodi. Vastus küsimusele ,,kes ma olen" muutub religioosseks. 2) pöördumine pole loomuliku arengu tulemus (nt seksuaalse küpsuse areng), vaid on otsuse küsimus, st inimene otsustab, et on nüüd usklik. 3) muutus-minas toob ka muutusi käitumises, elulaadis. Nt muutub sõprade
mis on puitarhitektuuri efektseim ilming, on Kadrioru puhul veel vaevu loetav. Vaid üksikud hooned, mille seost kuurordiga palja silmaga vaadates ei pruugi näha. Alles lisainformatsiooni olemasolu võimaldab teatud äratundmist. Koos 20. sajandi saabumisega said mööda ka kuurordi hiilgeajad, sest linna industrialiseerimine ja elanikkonna kasv tõid kaasa Härjapea jõe ja Tallinna lahe sellise reostatuse, et linna sanitaarteenistus soovitas supelranna viia üle Piritale. Identiteedimuutus tõi 1910. 1920. aastatel kaasa ka uut tüüpi hoonestuse hakati ehitama suuremaid üürielamuid, mille paigutustihedus erines senisest villa tüüpi hoonestusest. Sellised elamud on näiteks Köleri tänava alguses. Kuigi fassaadidelt ja konstruktsioonidelt sarnased Kalamajas, Pelgulinnas jm. Tallinnas levinud Lenderi majale, sisaldavad need siiski 3 5-toalisi suhteliselt ruumikaid kortereid, samas kui Kalamaja ja Pelgulinna analoogid koosnesid valdavalt kööktubadest. 1930
annaabi.ee 
