võib vastaja pidada kõige tuttavalikuks, kuid see võib jääda liiga ,,lühikeseks", sest keskmise hinde abil ei pruugi olulised erinevused välja tulla. Seetõttu kasutatakse tihti 10-palli skaalat. Küsimuste sõnastamine Enne kui asuda küsimuse vormi juurde tuleb selgeks teha küsimuste sisuline väärtus: 1. Kas seda küsimust on vaja? 2. Kas see küsimus võimaldab saada vajalikku infot? 3. Kas vastaja saab ja tahab anda sellele küsimusele õiget vastust? 4. Kas on vaja vastajat identifitseerivaid küsimusi ja milliseid? Küsimuste sõnastamiseks võib välja tuua seitse põhireeglit: 1. Väljendada tuleb selgelt ja täpselt. Küsimustest peaksid ühtemoodi aru saama nii küsija kui vastaja ning vastusest peaks saama välja lugeda infot soovitud tasemel. 2. vastusevahemikud ei tohiks omavahel kattuda. St. ei tohi tekkida olukorda, kus vastaja võiks ennast määratleda ühe küsimuse puhul mitmesse gruppi nt. vastusevariantide vanus 20-30, 30-40 puhul tekib
Üld-IgE ja spetsiifilise IgE määramise kliiniline tähendus. Rekombinantsed allergeenid - uued võimalused täpsemaks diagnostikaks ja raviks. Allergia in vivo ja in vitro testide üldine iseloomustus. Testide eesmärk on põhjusliku allergeeni väljaselgitamine ja etioloogilise diagnoosi kinnitamine. Samuti on testid vajalikud ravitaktika valikuks nt. konkreetse allegreeni vältimiseks ja spetsiifilise immuunravi määramiseks. Allergiat identifitseerivaid teste on vähe ja nende kasutamine on piiratud kliinistes laboratooriumides. In vitro testid: üld-IgE, ECP-eosinofiilne katioonne proteiin, nuumraku trüptaas spetsiifiline IgE (RAST jt) basofiilse histamiini vabanemine, IL-4 produktsiooni hindamne. Senini laialt kasutusel allergeen ekstraktid. In vivo testid: nahatestid provokatsioonitestid Üld-IgE ja spetsiifilise IgE määramise kliiniline tähendus
annaabi.ee 
