on ühe korra juba läbi tehtud, siis rohkem seda teha pole vaja. Joonis 2. Kasutaja autentimine SMS sõnumi teel Järgmisena avaneb uue rakenduse seadete aken. Kõige olulisem siit on Application Identifier väli, see peab olema unikaalne tekst, mis koosneb ladina tähtedest, numbritest ja sidekriipsudest. Sellest tekstist saab ka uue aplikatsiooni aadressi osa kujul app_id.appspot.com, kus app_id ongi Application Identifier. Näites on selleks rakenduse identifikaatoriks andristest ja rakenduse aadress oleks seega andristest.appspot.com. Joonis 3. Rakenduse seadete määramine 47 / 55 Google App Engine Andris Reinman Kui rakenduse registreerimine õnnestus, tuleb ka sellekohane teade. Nüüd on rakendus registreeritud ja on võimalik kasutada appspot
· Kontrollija määrab ise, kuipalju ta mingit inimest usaldab · Sarnasem reaalsele elule kui hierarhia · Ei skaleeru eriti hästi · Töötab hästi tihedalt seotud kasutajagruppide sees SDSI, SPKI · SDSI (Simple Distributed Security Infrastructure) -- sertifikaadi ID seob võtme ja nime ainult sertifikaadi väljaandja jaoks Usaldusseosed esitatakse võtmetel Sulandunud SPKI uude versiooni · SPKI -- Simple Public Key Infrastructure Originaalses SPKI-s oligi avalik võti kasutaja identifikaatoriks Volitatakse võtmeid, mitte inimesi SPKI-st on olemas läviskeem -- autentimine õnnestub, kui n isikust vähemalt k-l leiduvad autentimisteed autenditava objektini Autentimine vs allkirjad · Oma salajaste võtmetega tehtavaid operatsioone võime laias laastus kaheks jagada: Autentimine Signeerimine (digitaalallkiri) · Mõlemal juhul on meil vaja teada sertifikaadi täpset kehtivusinfot · Autentimise puhul on seda kontrollida vaja vaid autentimise hetkel
Teeme eraldi tabelid isikute, raamatute ja laenutamiste ajade jaoks: Selleks, et teha kindlaks kes mida ja millal laenutas tuleb kuidagi seada need 3 tabelit omavahel. Selleks tehakse iga tabeli kirje jaoks unikaalset identifikaatorit. Sellist identifikaatorit nimetakse primaarseks võtmeks (primary key) - tavaliselt see on INT tüüpi väärtus. Tihti seadistakse tabeli primaarse võtme atribuuti nii, et iga lisatava kirje jaoks pannakse identifikaatoriks eelmise identifikaatori väärtust + 1 (sellist seadistust nimetakse auto_increment'iks). Mõnede tabelite puhul primaarne võti ei ole kohustuslik, aga selle lisamine on alati soovitatav. On olemas ka üks teine identifikaator, mis seob teise tabeli rea antud tabeliga - seda nimetakse välisvõtmeks (foreign key). Lisame tabelitesse vajalikud võtmed: Nüüd on seosed paigas ja saame aru, et Andres laenutas raamatu "Kalevipoeg" 12.04.2009, Reet - raamatu "Karupoeg Puhh" 17.03
annaabi.ee 
