Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust põhjustavad liialt väikesed sotsiaaltoetused ning võimalused näiteks lapse kõrvalt tööl käia, samuti puue ehk erivajadus. 5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne. 6. Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab
-) Vajadus ületada olemasolev ehk vajadus muutuda ja areneda positiivselt saab seda rahuldada läbi millegi loomise; negatiivselt saab seda rahuldada läbi hävitamise ja agressiivsuse. -) Vajadus kindluse ja seotuse järele positiivselt saab seda rahuldada läbi sõpruse, vendluse ja positiivse suhtumise inimestesse olenemata nende kuulumisest väiksematesse gruppidesse; negatiivne rahuldamine on teatud inimühenduste vastandamine üksteise vastu. -) Samastumis vajadus ehk vajadus idenfitseeruda ehk olla keegi kindel isik positiivne vajaduse rahuldamine on samastumine self'iga ehk oma tegeliku minaga; negatiivne vajaduse rahuldamine on samastumine millegi välisega, mask'iga, välise minaga ning see võib tuleneda mingist rollist, religioonist või staatusest. -) Vajadus orientatsiooni või pühendumise järele ehk süsteemsuse vajadus negatiivselt rahuldatakse seda läbi mingile väliselt ette antule (näiteks mingile ideoloogiale) ehk