Ruutmaatriksit A nim sümmeetriliseks maatriksiks kui ta rahuldab tingimust AT=A. Ruutmaatriksit A nim kaldsümmeetriliseks maatriksiks kui ta rahuldab tingimust A T=-A. Ruutmaatriksit A nim ortogonaal maatriksiks kui rahuldab tingimust A -1=AT. Ruutmaatriksit A nim nilpotentseks kui ta rahuldab tingimust A N=; vähimat naturaalarvu N mille korral kehtib võrdus AN+K=AN·AK nim nilpotentsuse astmeks. Ruutmaatriksit A nim idempotentseks kui ta rahuldab tingimust A2=A. Ruutmaatriksit A nim involutiivseks kui ta rahuldab tingimust A-1=A
võrdne algmaatriksiga (on peadiagonaali suhtes sümmeetriline) Mõiste 8: Kaldsümmeetriliseks nimetatakse ruutmaatriksit, kui on täidetud tingimus, et pöördmaatriks võrdub transponeeritud maatriksiga. Mõiste 9: Nilpotentseks nimetatakse ruutmaatriksit, kui maatriks astmel n võrdub nullmaatriksiga. Arv n on vähim naturaalarv, mille korral võrdus on tõene ja seda nimetatakse nilpotentsuse astmeks. Mõiste 10: Idempotentseks nimetatakse ruutmaatriksit, kui tema korrutis iseendaga annab tulemuseks iseenda, s.t. maatriks A on idempotentne, kui A*A = A. Mõiste 11: Involutiivseks nimetatakse ruutmaatriksit, kui on rahuldatud tingimus, et pöördmaatriks võrdub algmaatriksiga. Mõiste 12: Ortogonaalmaatriks nimetatkase ruutmaatriksit, mille korrutis oma transponeeritud maatriksiga võrdub ühikmaatriksiga E. Kui maatriksid A ja B on regulaarsed siis ka nende korrutis on regulaarne.
peadiagonaali suhtes sümmeetriline) A^T = A. 15. Mõiste 8: Kaldsümmeetriliseks nimetatakse ruutmaatriksit, kui on täidetud tingimus, et pöördmaatriks võrdub transponeeritud maatriksiga. A^T = -A 16. Mõiste 9: Nilpotentseks nimetatakse ruutmaatriksit, kui maatriks astmel n võrdub nullmaatriksiga. Arv n on vähim naturaalarv, mille korral võrdus on tõene ja seda nimetatakse nilpotentsuse astmeks. 17. Mõiste 10: Idempotentseks nimetatakse ruutmaatriksit, kui tema korrutis iseendaga annab tulemuseks iseenda, s.t. maatriks A on idempotentne, kui A*A = A. 18. Mõiste 11: Involutiivseks nimetatakse ruutmaatriksit, kui on rahuldatud tingimus, et pöördmaatriks võrdub algmaatriksiga. 19. Mõiste 12: Ortogonaalmaatriks nimetatkase ruutmaatriksit, mille korrutis oma transponeeritud maatriksiga võrdub ühikmaatriksiga E. 20. Kui maatriksid A ja B on regulaarsed siis ka nende korrutis on regulaarne. 21
AT =A. 9. Ruutmaatriksi A nimetatakse kaldsümmeetriliseks maatriksiks, kui on täidetud tingimus AT=-A 10. Ruutmaatriksi A nimetatakse ortogonaal maatriksiks, kui ta rahuldab tingimust A-1 = AT. 11. Ruutmaatriksi nimetatakse nimpotentseks, kui ta rahuldab tingimust Au= . 12. Vähimat naturaalarvu n, mille korral kehtib võrdus An+k = An Ak = Ak = nimetatakse impotentsuse astmeks. 13. Ruutmaatriksi A, mis rahuldab tingimust A2 = A nimetatakse idempotentseks. 14. Ruutmaatriksi A nimetatakse involutiivseks, kui ta rahuldab tingimust A-1 = A. |A-1| = |A| 1/|A| = |A| = |A2| E=A2 |A| = +/- 1 A2k = E A2k+1 =A Pöördmaatriksi leidmine, maatriksi astendamine ja maatriksi transponeermise omadusi: · A A-1= A-1 A = E · (A-1)-1 = A · (AT)T = A · A1 = A A0 = E · Au + Am = Au+m · (A-1)T = (AT)-1 · (Ap)T = (AT)p · (Ap)-1 = (A-1)p
annaabi.ee 
