See kinnitas Voltaire'i seisukohti. Kirjutas ka kirjanduskriitikat. ,,Arutus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast". ,,Pöördumine Euroopa rahvaste poole", ,,Kiri prantsuse akadeemiale". ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika. Voltairel on juba teemaks keskaeg, mitte antiik. Veel üks teema: lihtsad inimesed. Enam me ei räägi tähtsatest inimestest, vaid keskmistest lihtsatest inimestest. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Idamaine temaatika on juhtiv. Kasutab idamaise jutu struktuuri ei ole tüüpiline euroopa romaani ülesehitus, vaid hoopis katsumuste jada. Inimene elab üle rea katsumusi. Jutud hästi keerulised, raske jälgida, kõrvalt tulevad muud kujud jne. Sageli kasutab teoste maskeerimisel müstifikatsiooni ja pseodonüüme. Ei saa öelda, et ta oleks pessimist. Mõõdukal kombel optimist, lõpuks läheb ikkagi kõik oma rada. ,,Prantsuse suur entsüklopeedia". Mahult kõige suurem
Kui Portugali pealinn saab lihtsalt maapõhja vajuda, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada? See kinnitas Voltaire'i seisukohti. Kirjutas ka kirjanduskriitikat: ,,Arutus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast", ,,Pöördumine Euroopa rahvaste poole", ,,Kiri prantsuse akadeemiale", ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika.Voltaire' teemaks on pigem keskaeg kui antiik. Samuti lihtsad, keskklassi töökad inimesed. Voltaire tegeleb palju zanritega, ideloogiatega. Kasutab idamaise jutu struktuuri ei ole tüüpiline Euroopa romaani ülesehitus, vaid katsumuste jada. Inimene elab üle rea katsumusi, jutustused keerulised, raskesti jälgitavad, kõrvale tekivad muud kujud jne. Sageli kasutab teoste maskeerimisel müstifikatsiooni ja pseodonüüme. Ei saa öelda, et ta oleks pessimist. Mõõdukal kombel optimist, st lõpuks läheb ikkagi kõik oma rada. Denis Diderot 1713-1784 õppis jesuiitide koolis, hiljem juurat,