Tsehhovi novellid ,, Ametniku surm" Põhiidee oli kuidas südamepiin võib su hukatusse viia. Kindral- tugev isiksus, ärritab kui teda tüüdatakse Tservjakov- viisakas, südamlik ning häbelik. ,,Palat nr 6" Põhiidee- inimene kes vaatab oma ümbritsevad maailma kibestunult ja ideetu piguga, lõpetab oma elu samamoodi nagu ta enda maailma ja inimesi enda ümber näeb. Andrei Jetimots talupoeglik välimus, olemus tal ettevaatlik ning tal raskusi äraütlemisega Ivan Dmitrits- närviline ja umbusklik, raske leida sõpru, välimus tal kahvatu ning kõhna kehaehitusega. ,, Inimene vutlaris" Põhiidee- oli selles kuidas inimesed endasse sulgevad ning see teistele ei meeldi, ning kui vutlari inimene sureb, siis teised selleüle hinges rõõmustavad selle üle.
varjutada ka võidujoovastus. Surmalaagrid töötasid täiskäigul, vägivald ja repressioonid oma rahva vastu jätkusid ja isegi võimendusid. Ahmatova, kes oli tagasi Leningradis, pidas end luuletajana kõigi poolt unustatuks, kuna ta oli juba aastakümneid vaikinud. Ja seetõttu NLKP Keskkomitee otsus "Ajakirjadest Zvezda ja Leningrad" (1946) nagu välk selgest taevast. Selle otsusega kuulutati Ahmatova kui "meie rahva võõra tühise ideetu luule tüüpiline esindaja" lidpriiks ning heideti koos M. Zostsenkoga kirjanike liidust välja, kriitika aga valas ta üle laimuga. Alles pärast Stalini surma algas luuletaja uuestisünd, mis ei tähendanud aga sugugi loominguvabadust. Ahmatova ei murdunud ka siis, kui teda üldrahvalikult laimati. Millist jõudu nõudis selline vaikimine, kuidas õnnestus tal säilitada väärikus, seesama daami hoiak, seda teadis vaid tema ise.
muutub. Peaaegu samaaegselt kirjanduse suukorvistamisega võeti ette teater ◦ 1946 aug võeti vastu otsus draamateatrite repertuaarist. Pandi süüks seda, et väga palju pööravad tähelepanu vanale, klassikalisele repertuaarile, jättes kõrvale kaasaja teemad, ei võitle kommunismi eest. Sama lähenemine kanti üle ka kino valdkondi, kus pandi ka süüks, et igapäevase sotsialismi üles ehitamisega ei tegeleta. Ka ideetu filmikunst mõisteti hukka. Nt kriitika alla langes Sergei Gerassimovi film Ivan Groznõist- oli teine osa, varem oli esimese osa välja andnud, oli Stalinile väga meeldinud, teise osaga juhtus äpardus, suur juht leidis, et selles on Gerassimov Ivan Julma näidanud õigustamatult iseloomutu ja mitte otsustava tegelasena ja samuti ei andvat film õiget ettekujutust opritšninast. Ka kogu filmikunst pidi olema seotud
annaabi.ee 
