teosega minevikuaineline romaan “Pommeri aed” (1974, 38.a.), ehkki selle aja- ning ühiskonnahaare on ahtam. Autor jälgib kujutatavat taas eetilise nurga alt, tuues peategelaseks möödunud sajandi lõpu praktilise teoinimese, rangemeelse ja õiglust armastava külakoolmeistri, kes on küll tervete ja kõlbeliste põhimõtetega, ent mitte mingi isamaalane või rahvavalgustaja, nagu võiks arvata ärkamisajajärgsest tegevusajast. “Pommeri aeda” saab määratleda ja hinnata kui ideeromaani eesmärgistatud elu võimalikkusest üksikisiku ja võimu konfliktiolukorras. esimeseks kergema kallakuga teoseks Traadi proosaloomingus sai 1975.a. ilmunud romaan “Inger”, mille tegevusajaks on olevik ja –kohaks isoleeritud väikelinn. Taas vastandab autor nimitegelast keskkonnale ning aitab otsida ja leida nimitegelasel väärtusi ja toetuspunkte, mis aitavad tal kasvõi suurte pettumuste hinnaga iseendaks jääda.
Meissaar 1935:14). Dostojevskile oli olnud ,,Idioodi" kirjutamine vastukarva, ta rebis töö kestel käsikirja puruks ja kahtles töö väärtuses. Romaani valmimise järel pidas ta seda üheks parimaks oma seniste teoste hulgas. Sedavõrd, kuivõrd asi puutub tegelaste psühholoogilisse ja psühhopatoloogilisse kujutamisse omaette ülesandena, ei ole põhjust kahelda Dostojevski autokriitikas, kuid pärast nii tugevat ideeromaani kui ,,Kuritöö ja karistus" mõjub paljas psühholoogia siiski kuidagi nagu mitteküllaldasena (A.Meiessaar 1935:117). 4. "Vennad Karamazovid" Oma elu ja loomingu viimasel perioodil tunnetas Dostojevski üha rohkem ühiskonnaelu korratust. Ühtaegu valgustas kirjanik aina ulatuslikumalt ja keerulisemalt inimeste eraldatust ja nende sisemaailma vastuolusid. Romaanis "Vennad Karamazovid" on mõlemad nähtused