kui vajalik asjatundlikkus on olemas. Selleks, et teha midagi loovat ei piisa ainult nendest oskustest isegi siis kui need on eriti kõrgel tasemel. On vaja loovat mõtlemise oskust, mis sõltub teatud määral isiksuse omadustest, mis on seotud iseseisvusega, enesedistsipliini, mitmetähenduslikkuse sallivusega, riskivõtmisele keskendumisega. (Amabile 1996) Loovat mõtlemisoksust aitavad arendada ja inimesest välja tuua loovuskoolitused, ideepaikade loomine, vabadus vahendite valimisel (Lepisk 2009). Kui eelmised kaks komponenti määratlevad ära selle, milleks inimene võimeline on, siis motivatsioon määrab ära selle, mida inimene tegelikult teeb. Motivatsioonil on kaks vormi: sisemine ja väline motivatsioon. Sisemine motivatsioon on ajendatud sisemisest huvist ja kaasatusest tööl uudishimu, naudingu või isikliku kogemuse mõjul. Välimine motivatsioon on
139. ·Mitmekesised meeskonnadiga meeskonnaliige rikastab meeskonda oma teadmiste ja kogemustega. 140. ·Täiendkoolitusedkoolitaja puhul nt. andragoogika, esinemisoskused, õppematerjalide kirjutamine. 141. Loovmõtlemisoskus 142. ·Loovuskoolitused,mis sisaldavad probleemi leidmise, ideede genereerimise ja lahenduste rakendamise treenimist. Täiendab teadmisi ja muudab hoiakuid. 143. ·Rolli-eeskujudloominguliste inimeste modelleerimine. 144. ·Ideepaikade loominekoht (sh virtuaalne) või sündmus, mis stimuleerib loomingulist mõtlemist ja koostööd. Siia kuulub ka keskkonnamuutus ja teistelt õppimine. 145. ·Vabadus vahendite valimisel. Selle alla kuuluvad vaba töögraafik, võimalus valida endale meelepäraseid projekte, loovate meetodite kasutamine töös ja volitused iseseisvaks otsustamiseks. Tuleks fikseerida selgelt ettevõtte eesmärgid ja lasta meeskonnaliikmetel endil valida vahendid eesmärkide saavutamiseks.
annaabi.ee 
