Tänapäeva maailma kujundus antiiktsivilisatsiooni põhjal Meie ühiskonda mõjutavad paljud erinevad asjaolud, aga just eelkõige saame öelda, et need on olnud meie kaugest minevikust, antiiktsivilisatsioonidest tulnud suurkujud. Näiteks paljud suured Kreeka filosoofid: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Platoni õpetuse järgi eksisteerib täiuslik ideemaailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus, ehk siis ta arvas et kuskil on olemas see ideaalne maailm, kus on kõik võimalik, aga ainuke asi oli see et reaalselt polnud jõutud kuskile selle poole. Tänapäeval on täpselt sama moodi, igal riigil meil siin on olemas oma ideaalne kujutlus meie meeilmast, aga reaalselt on ainult mingi pisikene osa sellest teostatud. Ma arvangi, et see on juba tulnud meie antiikajast
loogika õp üle Aristoteleselt, kuid nad leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus-kvantiteet ja kvaliteet; laad-kõik omadused peale kval ja kvan; suhe või vahekord-asja või olendi suhted teiste nähtustega. Stoikude looduse ja ini käsitlus Nad väitsid, et loodus ja vaimne maailm on ühtne tervik. Kuna kõik roomlased olid materialistid, siis rõhutasid nad looduse tähtsust. Ideemaailm oli sekundaarne. Propageeriti monotismi. Kogu materiaalne maailm on igipüsiv ja seda on mõjutanud teatud nähtused, mis on ajapikku sulanud kokku materiaalse maailmaga. Stoikud leiavad, et maailmas eksisteerib rida aineid, mis kutsuvad ini esile teatud reaktsioone: vooruslikkus, ärrituvus, tarkus jne. Psühholoogiat nad eitasid. Materiaalses maailmas on 3 üldmõistet: aeg, ruum ja koht. Maailmas on olemas 4 sorti liikumist: tihenev, hõrenev, liikumine sissepoole ja liikumine väljapoole
Platoni arvates need ideed paratamatud, muutumatud ja ühtemoodi. Need ideed asuvadmeie hinges, need ei ole teadmises. Need on mõtlemise tagaruumis. Platon otsis tõde, et see tõde on samad need ideed. ideeõpetus Platoni järgi olid kõik asjad ideede ebatäpsed koopiad. Idee oli asjade algus, eesmark ja sisu. Ideemaailma täiuslikkuseni ei küüni aga materiaalne tegelikkus iialgi. Materiaalne maailm oli pidevalt tekkimises ja hävimises, samas kui ideemaailm oli jääv. Platoni järgi oli iga inimene enne oma sündi näinud teatud koguse ideid ning sellest sõltus ka kogu selle inimese tarkus tema eluajal. Mida rohkem ideid oli aga mateeria kujul meie maailma tulnud, seda arenenumaid ideid võis siia tulla ning seda rohkem ideid võisid inimesed enne oma sündi näha. Kõige tähtsamaks pidas Platon headuse ideed. Kes suutis mõista seda, võis mõista ka kõike muud See oli ka 7) Kuidas me Platoni järgi tõelise teadmiseni jõuame?
Traditsiooni katkestamine? Uus filosoofia=kriitiline filosoofia. Dogmaatikauim – tõuge, et traditsiooni katkestada. Rääkida esseed erinevatest dogmaatikauimadest. Idee tähendab siin mõistuse- mõistet. Ideel puudub objekt, kuna idee käib selle kohta, mis on väljaspool kogemust; objekt saab olla aga kogemusega seotud. On arusaadav, et ettekujutus surematust hingest on idee, sest meil puudub selle kohta kogemus. Hing kui lihtsubstants, ei lagune, aga kogemus sellest puudub. Ideemaailm ehk kosmoloogilised ideed – pole immanentne, pole transtsendentne(lk 110). Maailm on idee, sest kogemusega ei suuda kaasas käia. Maail on antud kogemuses ja niivõrd ta pole idee; muutub ideeks kui maailm on algus ja lõpp … On olemas mingi nähtus, mis on tingitud mingist muus nähtusest; mis omakorda tingitud muust nähtusest jne, st. et tingimuse ahelat saab edasi arendada ja ei jõua lõpliku tingimuseni(kui kogemuse piires oleme). Maailm kui idee on see, et kui mõelda, et
annaabi.ee 
