7. Tekst ei tohi jääda üldsõnaliseks tuntud tõdede ülekordamiseks. 8. Ära liialda rõhusõnadega (ka, -gi, küllap) kõik üleliigsed viska välja. 9. Ära liialda lendsõnade ja väljendustega (üle ja ümber, mis iganes, seinast seina, aegade algusest jms) 10. Töö jaga enam-vähem ühepikkusteks korralikult ülesehitatud lõikudeks, sissejuhatus ja kokkuvõte ei tohi venida. 11. Lõiku on soovitav alustada ideelausega (tegelikult võib ka lõpetada). Jälgi lõigu ülesehitust VÄIDE - ARUTLUS NÄITED JÄRELDUS. 12. Töö pikkus on 600-800 sõna. 13. Kui hakkad teemat valima, tee mõeldavatest teemadest pingerida millest tead kõige rohkem või mille suhtes on sul isiklikke kogemusi. 14. Alusta mõtete kirjapanekust, siis reasta need, viska üleliigne välja ja alles seejärel hakka kirjutama. 15. Kui oled teema valinud, siis piiritle see, jälgi, et püsid teemas
andmed järgmiselt: Autor, Pealkiri. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, viidatav lehekülg. Nt "Sa oled maailmas, mis mulle ja ka nähtavasti teistele suletud on. Sest me pole piisavalt kompetentsed!" (A.Särg, Sametingel. Lambri Raamat, 2002, lk 84). Kirjandi ülesehitus 1. Sissejuhatus (umbes 1/6 kirjandi mahust) 2. Teema arendus (umbes 2/3) 3. Lõpetus (umbes 1/6) Sissejuhatus Esimene lause on kirjandi kõige üldisema sisuga lause. Sissejuhatus lõpeb probleemi püstitamisega (küsilausega või ideelausega). Ülesehituselt jagunevad sissejuhatused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu esitatakse teemaga, probleemiga seonduv juhtum, milles autor võib olla ise osaline; 2. probleemi püstitamine esitatakse probleemküsimus, paradoks; 3. mõiste seletamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti sel juhul, kui need on mitmeti tõlgendatavad; 4. tsitaat tsiteeritakse mõnd suurmeest; 5. päevateemaline põige tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline