millekski kvantitatiivseks ega millekski muuks, mis olevat määratleb. Mateerial puudub määratlus ja ta on määramatu. Me ei saa pidada mateeriat substantsiks seetõttu, et ta ei ole miski, mis olevat määratleb. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Miski, mis tingib teatava asja eraldi olemise, on selle asja mateeria ehk tema olemasolu põhjus. b) Vormi all mõtleb Aristoteles ideekujundit – seda, mille tõttu mingi asi on see asi, mis ta on. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Vormi ehk asja definitsiooni uurimine on kõige raskem. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutavat. Vorm on substantsi olemus. c) Aristotelese järgi on olemas substantsid ehk üksikolemused ja ei midagi muud. Substants on olemine, mis on iseeneses ega ole milleski teises, vajamata oma olemasoluks teist. Tänu
huvitatud ei ole. Filosoofia uurib mitte ainult olevat, vaid ka selle üldist loomust, selle mida talle on omane iseenesest. Filosoofia eesmärgiks on oleva printsiipe ja põhjuseid uurida, ning saab öelda, et see on ainuke teadus, mis enne kõike uurib oleva olemust. Oleva oluliseks tähendusteks peetakse mateeriat ning vormi. Mateeria all määratletakse seda, millest mingi asi tehtud on, selle materjali. Aga vormi all saame aru ideed, või ideekujundit. Vorm selgitab meile mille pärast see asi olemas on, mis see üldse on ja kust me sellest teame. Iga asi meid ümbritsevas maailmas on määratletud oma vormi poolt. Need kaks põhjust moodustavad üht tervikut, ning alati on olemas iga asjal. 2. Mis on mateeria, vorm ja substants ning mis on võimalikkus ja tegelikkus? Selgitage viimast näite varal. Mateeria all mõistab Aristoteles selleks, millest asi tehtud on.
2. teema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi (lisamaterjal). 1. Mida nimetatakse põhjusteks; selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus). Põhjusteks nimetatakse : 1) Seda asju sisu, millest ta tekib. Kui mingit asja luuakse, siis see, millest seda asja luuakse, on samas ka lõpp-produkti põhjuseks. Näiteks kui puusepp ehitab puidust laeva, siis selle laeva põhjuseks on puit. 2) Vormi ehk ideekujundit, aga see on asja olemuse määratlus. Mis on objekti idee, milleks see loodi. Näiteks lusikas on loodud toidu tõstmiseks suhu. 3) Seda, kust saab oma esimese alguse muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse. Kui auto sõidab edasi siis põhjus seisneb selles, et vajutame gaasi, kui me tahame peatuda siis vajutame pidurit. Muutumine sõltub ümbritseva oludest. 4) Eesmärki, s.t. seda, mille pärast.
targad ehk mitte targad. II 1. 1. Põhjuseks nimetatakse "selle asja sisu, millest ta tekib". Näiteks võib siis tuua savist kruusi. Savi on see, millest see tass koosneb. Savi on see, mille pärast see tass olemas saab olla (ühes mõttes vähemalt, materjaalselt olemas). Seetõttu ongi savi selle tassi põhjus. Poleks savi, poleks ka seda savist tassi. 2. Põhjuseks nimetatakse "vormi ehk ideekujundit, aga see on asja olemuse määratlus". Näiteks siis kruus, milleks seda savi vormitakse. Kruusi tegemine / saamine on selleks põhjuseks, miks seda savi on vaja vormida. 3. Põhjuseks nimetatakse ka "seda, kust saab oma esimese alguse muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse" . Näiteks siis see inimene, kes sellest savist selle kruusi vormib. See inimene on põhjuseks selles mõttes, et tema muudab selle savi vaasiks, ilma temata ei
annaabi.ee 
