2 üheks tunnustatumaks portreemaalijaks. Ta maalis palju mõjukaid inimesi, sealhulgas riigikantsler Aleksandr Gortšakovi portree eest sai ta ka professori tiitli. Vaatamata kogu au ja kuulsusele ei kaotanud kunstik siiski sidet kodumaaga. 1864. aastal külastas ta taas Eestit. Turul nähtud maarahvas jättis Kölerile rusuva mulje. Tema jaoks oli üldine vaatepilt väga kurb. Köler sekkus ka aktiivselt rahvuslikku liikumisse Eestis selle ühe ideekandja ja juhina. Johann Köler suri oma ateljees Peterburis 22. aprillil 1899. aastal. Ta molbertil seisis „Akadeemik Jakov Groti portree“, mis on signeeritud kunstniku surmapäeval. Ta maeti soovikohaselt kodukoha lähedale Suure-Jaani kalmistule. 3 JOHANN KÖLERI LOOMING Johann Köler on arvanud kunsti kohta: „Kunsti ei või rakendada teoreetikute üksteisest
romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm,muinasjutt. · Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. · Eepika võib muutuda ka proosaks · Eepikas antakse edasi sündmusi-sündmustest jutustatakse. · Eepikas kasutatakse tegelasi ning pannakse teatud olukordatesse. · Lisaks jutustamisele kasutatakse ka kirjeldust ja arutlemist Tegelased · Peategelane-ideekandja tavaliselt.Võib olla ka mitu peategelast.(mees,naine;õde,vend) · Kõrvalpeategelased-moodustavad peategelase lähikonna.Tema kaudu avaneb sagelipeategelase iseloom ja tegutsemismotiivid.Kõrvaltegelased lahkuvad või hukkuvad. Miljöö ehk keskond -aeg ja ruum. Aitab kaasa tõelise illusiooni tekkimisele. 30 Romaan · Ulatuslik jutustav teos. · Mitmeplaaniline tegevustik-avar elukujutis-arvukas tegelaskond.
annaabi.ee 
