taastekitada neid ideid, mida soovitakse; mälu ei ole mahuti, kus need ideed asuksid). Ideed võivad ka mõistusest kaduda, kui need unustatakse. Sellisel juhul jääb mõistus ideest ilma, nagu teda ei oleks seal kunagi olnudki. Inimene kes on noorena jäänud pimedaks. Mõnel on mõistus hea, mõnel halvem. Kolmandaks, mõistus on võimeline ideesid eristama. Neljandaks, mõistus on võimeline ideesid võrdlema, st tegema kindlaks ideedevahelisi suhteid ulatuse, astme, aja, koha jne järgi. Viiendaks, mõistus on võimeline ühendama ideesid, st mõistus võib erinevaid ideesid(mõtteliselt) tervikuks liita. Kuuendaks, mõistus on võimeline ideid üldistama. Piim, lumi, kriit selle näite puhul on kõik objektid (ideed) valged, ja mõistena kõigikohta öelda valge oleks liiga üldine. Idee ei sünni meiega: Locke põrmustab neid, kelle arvates mõistuses eksisteerivad kaasasündinud
võib meie mõistus kujutleda sama hõlpsalt ning selgelt, justkui vastaks see tegelikkusele sama hästi. Väide, et päike homme ei tõuse pole vähem arusaadav ega sisalda endas rohkem vastuoksusi kui väide, et ta homme tõuseb." Klassikaline seisukoht Võib väita, et just ideedevaheliste suhete tõttu saame mõista aprioorsust ja paratamatust. Üks võimalik viis arutleda: Kui leidub analüütilisi väiteid, mis väljendavad ideedevahelisi suhteid, siis saab nende tõeväärtust teada aprioorselt, ehk kogemusest sõltumatult, kuna nende tõeväärtus pole määratud ära ühegi fakti poolt maailmas. Ning kui nende tõeväärtus pole määratud faktide poolt, siis ükskõik milline maailm ka poleks, jääb nende tõeväärtus ikka muutumatuks. Seetõttu väljendavad sellised väited paratamatuid tõdesid. Empiristid ja ratsionalistid Suhtumise alusel aprioorsesse teadmisse saab filosoofid tinglikult
annaabi.ee 
