seega, kas lugemine, kui selline üldse loeb enam midagi? Kas see annab meile midagi rohkemat, kui internetis surfamine? Ma ei saa rääkida kellegi muu eest, seega otsustan olla täna positiivne ning rääkida sellest, et lugemine loeb, miks, kuidas ja kellele? Sir Richard Steele on öelnud: ''Lugemine on vaimule sama, mis võimlemine kehale.'' , kui nüüd mõtlema hakata, siis tõetera on selles lauses sees küll, kui me loeme, see arendab meid, me mõtleme rohkem ning oleme ideederohked ja tõepoolest, kui kõrvutada lugemist võimlemisega, siis võimlemine tugevdab ning arendab keha, samamoodi nagu seda teeb lugemine meie vaimule. Loomulikult lugemine loeb juba ainuüksi sellepärast, et see on tervislikum ning ei riku nii palju silmi, kui seda teeb internet või televiisori vaatamine, kuid samas, seda ei saa kellelegi peale sundida, sest muidu poleks sellel mõtet, huvi kaob ning tekib omast kogemusest lausa vastikustunne mõne raamatu puhul, võtame kasvõi kohustusliku
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Erinevad keerulised mitmetahulised ideed läksid luhta. • Samalaadsed täiendid eraldatakse komadega. nt Kollased, punased, sinised ja mustavalgekirjud roosid meeldisid Joosepile.
annaabi.ee 
