Sarnane välistegur mõjutas ka Preisimaad, kus kuni 1806. aastani usuti Friedrich II aegse sõjaväe tugevusse, ning alles pärst Jena ja Auerstedi katastroofi algas armee ümberkorraldamine. Muudatuste läbiviimiseks pidi loomulikult täidetud olema ka vastavad sotsiaal-majanduslikud tingimused nagu näiteks vaba kodanikkonna olemasolu. Seega oli pärisorjuse kaotamine eelduseks rahva kaasamisele riigikaitsesse. Kõigi muudatuste puhul oli oluline osa ka reformaatorite ideedepagas ja sihikindel tegevus. Venemaal said põhjalikud muudatused toimuda alles pärast pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See andis võimaluse ühiskonna uuenemisele ning sealhulgas ka ulatuslikeks reformideks sõjaväes, mille võttis kokku üldise sõjaväekohustuse kehtestamine. 1870. aastate keskpaigaks oli kõigis Mandri-Euroopa võtmeriikides kehtestatud üldine sõjaväekohustus. Tehnika areng mõjutas sõjanduse arengut mitmeti ja samal aja ka vastuoluliselt. Ühest küljest
Sarnane välistegur mõjutas ka Preisimaad, kus kuni 1806. aastani usuti Friedrich II aegse sõjaväe tugevusse, ning alles pärst Jena ja Auerstedi katastroofi algas armee ümberkorraldamine. Muudatuste läbiviimiseks pidi loomulikult täidetud olema ka vastavad sotsiaal-majanduslikud tingimused nagu näiteks vaba kodanikkonna olemasolu. Seega oli pärisorjuse kaotamine eelduseks rahva kaasamisele riigikaitsesse. Kõigi muudatuste puhul oli oluline osa ka reformaatorite ideedepagas ja sihikindel tegevus. Venemaal said põhjalikud muudatused toimuda alles pärast pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See andis võimaluse ühiskonna uuenemisele ning sealhulgas ka ulatuslikeks reformideks sõjaväes, mille võttis kokku üldise sõjaväekohustuse kehtestamine. 1870. aastate keskpaigaks oli kõigis Mandri-Euroopa võtmeriikides kehtestatud üldine sõjaväekohustus. Tehnika areng mõjutas sõjanduse arengut mitmeti ja samal aja ka vastuoluliselt.
annaabi.ee 
