• Modernism kujunes välja 19.saj lõpus peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust • Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega • Neli ala suundumust – sümbolism, impressionism, ekspressionism, futurism SÜMBOLISM (19.saj lõpp) • Sümbolism pidas kunsti ülesandeks tegelikkuse taga peituvale oletatavale ideedemaailmale viitamist • Sõnad kui sümbolite võrdkujud. Näiteks ankur on lootuse sümbol, must värv lootuste purunemise sümbol jne. • Väljendusvorm eelkõige luules SÜMBOLISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • P. Verlaine • E. Enno IMPRESSIONISM • Väliste muljete ja hetkemeeleolude väljendamine • Teoste tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundid • Kergus IMPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • F. Tuglas • A. H. Tammsaare EKSPRESSIONISM (20.saj algus)
Tähtis oli õpilases äratada see miski mida ta võiks nimetada endaks. Saada iseendaks! Rõhutati noore inimese harmoonilist arengut kus keha ja vaim arenevad võrdselt ja üksteist toetavalt. Samamoodi oli tätis õpilase ja õpetaja vaheline suhe mis määras palju õpetamisprotsessi kulgu ja tagajärgi, räägiti niiõelda platoonilisest armastusest. Õpetaja pidi olema eelkõige suunaja kes võtab oma tõõd väga tõsiselt ja kes oleks võimalikult lähedal ideedemaailmale, et olla adekvaatne sellest rääkima. Õpetajad ei sundinud pähe õppima vaid õhutasid leidma tekstidest ( n müütidest) just seda moraalset- eetilist iva. Vanas- roomad olid koduõpetajad peamiselt orjad või vabakslastud. See näitab võibolla seda kuidas tegelikult haridusse ja selle andmisesse üldisemalt suhtuti. Koolid olid olemas ja neis õpetavad õpetajad olid üsna karmiloomulised ja mitte üldse nii loomingulised ja
· Suger, St Denise kloostri abt (12.saj): ,,Nõrk vaim jõuab tõeni mateeria kaudu" st kui vaaelda kunstiteoseid, milles kunstnik on esile toonud, on väimalik juhtida inimvaim üleloomulikku sfääri mõistmiseni meelelise taju väärtustamine. Mõte oli oma ajast ees ja mõjutas erilist keskaegset kunsti. · Keskaegne kristlik iluideaal leiab kõige ehedama väljenduse gooti stiilis (12.-16. Saj), mille eesmärk on luua visuaalne vaste kristlikule ideedemaailmale; olulised on sümboolika ja allegooria · Katedraalid kui terviklikud kunstiteosed arhitektuur, skulptuur, vitraaz · Kunstiteose didaktiline defineerimine. Kunst aitab meenutada kunagi toimunud asju. ,,memoria rerum gestarum" Sakraalkunstil on oma lemmikmotiivid, mida uuesti esitatakse: Maarja ehk Madonnapildid jeesuslapsega ja ka ilma; püha kolmainsus; ristilöödud Kristus. Kunst seletas piiblit ka neile, kes lugeda ei osanud.
annaabi.ee 
