kui mänguasjade kogumine, sõnad v mõisted pole lihtsalt asjade fiks nimed, vaid me mängime nendega mingite kindlate reeglite järgi, aga samal ajal nende tähendust muutes vastavalt mängu reeglitele ja oma vajadustele. John Austin- ,,kõneaktide" teooria, rääkimine on alati ka tegutsemine. Eristas 2 põhilist funkts: lokutiivne e asjade nimetamine, illokutiivne e ütlemisega kaasneb alati tegu.(nt abielludes ,,te olete nüüd mees ja nine" ongi paari pandud) Mida see tähendas ideedeajaloole? Autor teebki mingeid tegusid, mis pole suunatud meile, need pole ajatud, vaid ta on dialoogis oma kaasajaga. Selleks, et tema sõnade kogutähendusest aru saada, peame tema kaasaeg tundma. Collingwood: ,,selleks, et aru saada vastusest, peame teadma ka küsimust" Kuidas peame uurima? Peame uurima autorit ennast, kellega ta läbi käis, haridus, positsioon, miks kirjutas tolle teksti, milliste teiste tekstidega tema tekst suhestus,
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis
annaabi.ee 
