Peetri kirik- Apostel Peetruse hauakirik 4. saj. Ehitatud ümber 17. saj. Peetruse väljak- 280*240 purskkaevude ja sammaste kolonnaadid. Vatikani loss vanim osa 1280 rajatud kindlus, mis 25. saj. Muudeti lossiks. Rooma skulptuur 1) Portree skulptuur- (realistlik stiil)oma esivanemaid kujutati realistlikult. Arvati, e portree kindlustab esivanema hinge. keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks. Ei varjatud ebatäiuslikkust. Idealiseerivamat laadi eelistas esimene keiser Augustus . see sobis rõhutama tema jumalikku olemust. 2) Koopiad ja Kreeka mõju- rikaste jaoks hakati valmistama Kreeka kunsti koopiaid. Kreeka mõjul levis idealiseeriv skulptuuri stiil. Koopiad võisid olla teistest materjalidest ja erineva kvaliteediga.. need on ka peamised allikad, mille kaudu me tunneme kreeka skulptuuri. Rooma maal Pompeij seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism. Jäljendatud on erinevaid
hakkasid kunsti koguma ja nendele valmistati koopiaid kuulsatest kreeka teostest. Hellenistlikelt meistritelt telliti ka uusi teoseid. Rooma kunstis levis kreeka idealiseerivam laad. Roomas paigutati tublide kodanike kujusid linna väljakutele. Tähtsal kohal olid ka monumendid. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Roomlaste originaalse panus kunstiajalukku on ajalooteemalisest reljeefikunstist. Rooma reljeef püüdis olla realistlik ja täpne, kuid leidus ka idealiseerivamat reljeefi. 13.Rooma maalikunst. Rooma maalikunsti on säilinud hoopis vähem kui skulptuuri. Peamiseks maalikunsti allikaks on Vesuuvi tuha alla jäänud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida on alates 18.sajandist välja kaevatud.Pompejis on enamus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitavad maalikunsti poluaarstust ja nende põhjal võib saada ettekujutust ka antiikaja kunstist. Suur pind mosaiikidel on kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest. Nendega antakse edukalt