teadmisteks. Tõelistest uuendustest (sh uuest teooriast) saab rääkida vaid siis, kui see pakub vana ja teadaoleva asemele midagi põhimõtteliselt uut. (Krull, 2001) Mollenhauer ja Thiersch üritasid siduda sotsiaalpedagoogika, pedagoogika asemel pigem sotsiaaltöö kontseptsiooniga, mis jättis sotsiaalpedagoogika ka sotsiaaltöö suhtes ilma igasugusest teoreetilisest eripärast. Teadused: 1. Formaalsed teadused (ideaalteadused, nt matemaatika) 2. Filosoofia (hästi relatiivne) 3. Empiirilised teadused (oluline on kogemus). Jagunevad omakorda kaheks: loodusteadused ja kultuuriteadused (sotsioloogia, õigus, majadus jne). Kultuuriteadused jagunesid omakorda kaheks: sotsiaalteadused ja humanitaarteadused, mis ühinevad psühholoogia, kasvatusteadused, sotsiaalpedagoogika. Definitsioon: Sotsiaalpedagoogika on eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete
oskustest lähtudes Akküksuste moodustamise alused · Lihtne struktuur- kõik on jaotatud. Näiteks: üks inimene täidab mitut ülesannet. Toimib väikeste ettevõtete puhul. · Funktsionaalne struktuur · Divisionaalne e. osakondade struktuur · Maatriks-struktuur · Segastruktuur Staabisüsteem kuulub mingi osa külge, ise ei otsusta. Funktsionaalne struktuur Märksõnad õpikust Ideaalteadused- objektid on mõttelised, st neid ei ole olemas väljaspool inimese mõtlemist. Kehtib loogika ja matemaatika kohta näiteks, 9 Reaalteadused- objektid on tegelikkuses olemas, sõltumata sellest, kas meie mõtlemine nendega tegeleb. Majandusteadus kuulub ka siia, 9. Reaalteadused võib jagada loodus- ja humanitaarteadusteks Loodusteadused- tegelevad kogu loodusega, st füüsiliste objektidega, mis eksisteerivad inimesest sõltumatult, st ilma tema kaasabita. Inimene ise kuulub ka siia., 9
annaabi.ee 
