selle maali puhul puuduvad. · Inimesi maalil kujutatakse tõepärastena ning seetõttu saab öelda, et tegemist on realistliku maaliga. Töölisklassi kujutatakse rasket tööd tegemas, neid ei ilustata ega idealiseerita.( M. Beazley ,,Kudas mõista maalikunsti, zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos.") · Maalil nähtu on seotud antud ajastu või voolu nägemusega ja nõudmistega kujutatavale selle kaudu, et inimese kujutamiseks olid ametlikus kunstis kindlad ideaalskeemid, mis pärinesid klassitsismi kaudu antiikkunstist, ning Millet' tegelased olid nende skeemidega teravas vastuolus. Maaliti tõetruult nng võõrastavalt mõjus see neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega. Realismis loobuti väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest. Hakati maalima seda mida nähti enda umber ning ilma ilustamata ja reaalselt. Ka maalil on näha, et seda meest ning naist pole ilustatud, vaid nad on sellised nagu nad on,
nimetama realismiks. Brbizoni koolkonna maalijate hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses (nn plein air). Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikuga, siiski võitsid barbisoonlased aegamööda tunnustust. Barbizonis tegutses ka Millet, kes kujutas enamasti talupoegi, mitte maastikke. Inimese kujutamiseks olid ametlikus kunstis kindlad ideaalskeemid ning Millet' tegelased olid nendega teravas vastuolus. Kunstnik suhtus oma tegelastesse kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides. 19. saj lõpupoole hakati Millet' loomingus nägema eelkõige mälestust kaduvast külaelust ning temast hakati eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam raelist oli Courbet. Et ametlikus salongis olid
annaabi.ee 
