jooke, sest endal tal enam sõpru pole, kuid seevastu rahast puudu ei tule, sest ta on töötanud ennast väga kõrgele ametikohale. Ta tunneb ühel õhtul seda jagamisrõõmu, kuid hommikuks on jälle kõik kadunud. See tähendab, et inimene peaks alati ka sotsiaalset elu väärtustama ja mitte oma sõpru unustama. Lee Gruenfeldi raamat „Meisterklassi juveelivarga ülestunnistused“ räägib Bill Masoni eluloost- nimelt tahtis B.Mason korraldalda kogu aeg ideaalsemaid ja suuremaid rööve- see oli tema elus ainuke eesmärk. Seejuures unustas ta oma pere, lõpuks pidi võimude eest põgenema ja nii jäigi ta üksinda- ta pere jättis ta. See murdis mehe ja ta jäigi vaimselt väga õnnetuks. See on näide sellest, kuidas midagi hingega tehes, ei tohi teisi väärtuseid tagaplaanile jätta. See toimib ka vastupidiselt, ehk kui juba noorena on kõige tähtsamal kohal sõbrad ja pere loomine, siis unustatakse hariduse tähtsus ja elatakse vaesuses
valgusküllased, mitte liiga avarad, vaid et pigem tekiks tunne, nagu viibides "koopas". Jubedate ja külmade ruloode asemel olgu kaunitest kangastest kardinad, mis sätitud nii, et loovad lausa kuningliku õhkkonna. Põrandatel suured, võimalik et idamaade hõngulised vaibad, siin-seal mõned kaminad. Seinast-seina kaetud tohutute raamaturiiulitega ja ülemistelt riiulitelt raamatute kättesaamiseks nn ratastel redelid. Mõistan, et ma ei loo raamatukogu korrashoiuks just kõige ideaalsemaid tingimusi kuid see polegi mõni kiirsöögiputka, kus on tähtis et põrandad oleks kergesti ligipääsetavad ja puhastatavad. Raamatukogus peab kindlasti olema hea ventilatsioonisüsteem, mis on märkamatult vaikne. Liiga tihti olen sattunud raamatukokku või mõnda muude asutusse, kus ventilatsioon lausa undab, mitte küll esialgu häirivalt, kuid pikemas perspektiivis on selle tagajärjeks peavalu ja keskendumisraskused