9. Hardy-Weinbergi seadus. Mis tingimustel kehtib? Miks pole sellist populatsiooni looduses olemas? Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübi sagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Kehtib vaid siis kui populatsioon on väga suur, kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Sellist ideaalpopulatsiooni ei ole olemas. Esiteks võib muutuda isendite geneetiline materjal. Teiseks võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. 10. Mikroevolutsioon ja selle protsessid: mutatsiooniline muutlikkus, kombinatiivne muutlikkus, geenivool, geneetiline triiv. Mis on? Miks olulised? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Kui mutatsioon pole dominantselt letaalne (seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis
arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud. 144. Rajajaefekt. Ehk asutajaefekt ehk arendajaefekt. Emapopulatsioonist irdunud indiviidide grupp, kes paneb aluse uue populatsiooni tekkele. Geenitriivi erimehhanism. 145. Pöidlaküüdiefekt. Alleeli eeldatust sagedam olemasolu, sest ta on aheldunud teise geeni alleeliga, mis suurendab indiviidi kohastumuslikkust selles populatsioonis. 146. Populatsiooni efektiivne suurus. Ideaalpopulatsiooni suurus, mis käitub juhusliku geneetilise triivi tingimustes sarnaselt uuritava populatsiooniga. 147. Tasakaalustav valik. Sirprakuline aneemia, mutatsiooni- selektsiooni tasakaal, mutatsiooni-geenitriivi tasakaal. Populatsioon on tasakaalus, kui alleeli A sagedus on p = t/(s + t) ja alleeli a sagedus q = s/(s + t). 148. Mutatsiooni ja selektsioooni tasakaal. Geneetiline tasakaal saavutatakse, kui selektsiooni intensiivsus elimineerib kahjulike
Hinnangud on alati ligikaudsed ning neid mõjutab varieeruvus. Mida suurem (juhuslik) valim, seda väiksem on valimiveast tekkiv varieeruvus parameetri hinnangu puhul. Esineda võib ka nihe (bias) ehk süstemaatiline viga. Mudelid: nt kuidas muutub alleelisagedus populatsioonis, kui on teada populatsiooni suurus ja toimib ainult triiv; Hardy-Weinbergi tasakaalu mudel; Wright-Fisheri ideaalpopulatsiooni mudel. 2. Millised olid (on) neli murrangulist faasi populatsioonigeneetika arengus. Kuidas olid omavahel seotud neil perioodidel kasutada olnud andmed ja avastused. (Sille) 1) Kuni 1960: Kasutati fenotüübilisi andmeid (tigude mustrid, lilleõite värv), mis käitusid Mendeli I seaduse järgi ja kasutati neid alleelide andmetena. Modernses evolutsioonilises sünteesis ühendati Mendeli seadused ja biomeetrikute saadud pidevad andmed looduslike populatsioonide kohta