Sellise planeeringu kehtestatus muudaks mõjuväärselt kogu Õismäe- Haabersti piirkonda ja selles ümbrust. Ja seda mitte kuigi erinevusi luues, vaid kasvatades üksluisust. Piirkond vajaks erinevaid kihistusi, mis tooks uut hingamist juba niigi monotoonsesse piirkonda, mida iseloomustavad sarnaselt Lasnamäele üksikasjalikult ainult paneelelamud. Samas sellistes olukordades ei saa me olla kunagi saja protsendiliselt kindlad oma arusaamades. Võib-olla selline on just kellegi ideaalkeskkond. Me ei saa ainult üheselt määratleda omadusi ja keskkonda, milles inimene näeb enda silmis üllist rahulolu. Inimesed kes elavad kesklinnas ja need, kes elavad Õismäel omavad kindlasti erinevaid väärtusi oma elus ja elukohas. Kui sa oled suurema osa oma elust elanud paneelelamus. Käinud tööl poole oma tööeast samas firmas. Elanud peamiselt lootuses jõuda korra või kaks korda aastas soojale maale puhkama. siis kui palju sa viitsid üldse mõelda sellele, mida sa iga päev mitmed
Alles nüüd märkas ta, et ta vastane on täiesti tavalise tüdruku välimusega. ,,Sa pole see, keda ma otsin." ,,Keda sa siis otsid?" ,,Kohutavat mõrvarit." ,,Milline ta välja nägi?" ,,See pole oluline. Kus ma olen? Mingis asulas?" Elisa mõistis, et oli aeg veidi valet kokku segada. Shurei vihkas tema tõelist olemust, teadmata sedagi, et tal oli ka inimpool. Siin tuli laveerida. ,,Ma olen Elisa, ma elan siin oma onudega." Sugulased, pere, soe kodu ideaalkeskkond, ometigi tegelikkusele võõraks jäänud. ,,Sa päästsid mu, Elisa. Ma tänan selle eest." Shurei muigas ja suudles ta laupa. Ta arvas, et selle peale laps vähemalt punastab või põgeneb peitu, kuid selle asemel Elisa naeratas ja noogutas. ,,Varsti oled terve." ,,Ei usu, et haav nii kiiresti paraneb." Tüdruk itsitas ja jättis mehe enda õlga uurima. Kui too nägi, et isegi armi polnud enam, jäi ta vait ja vaatas lummatult päikest, mis väljas kogu ima hiilguses säras.
annaabi.ee 
