See on päris sügav probleem, mida ei tohiks kindlasti alavääristada. Emotsionaalselt algab see teekond ammu enne trenni- ja toitumiskavade juurde jõudmist. Seda raskem on nendest „abimeestest“ hiljem loobuda, kui omal vastavad teadmised puuduvad ja nn eelmise elu juurde ka naasta ei taha. Lõpuks pole soovitud tulemust üldse või saavutatakse see ajutiselt ja ebainimlike võtetega. Kaal tuleb tagasi, võib- olla rohkemgi ning läbikukkumise tunne on totaalne. Kui minna „ideaalkeha“ püüdma, ei näe ma siin teist võimalust kui eneseharimine toitumise ja treeningu teemal. Miks järgida pimesi kavasid, kui nende võimalikust mõjust aru ei saada? Kava ei õpeta kedagi valikutes orienteeruma, kuid seda peaks oskama enne igasuguste plaanide tellimist. Kui võtad treeneri, on ta sinu partner, mitte käskija-keelaja, kelles kahelda ei tohi. Kui omal teadmisi pole, ollakse justkui lõksus.
saan aru, et see on siiski üks ja see sama ese. 5. kultuurifenomenoloogia hõlmab sotsiaalsed horisondid(lisaks eelnevatele üleval) ...on kollektiivselt struktureeritud kogemuse uurimine. Üks ja sama objekt võib ühele inimesele tekitada positiivseid emotsioone, teistele hoopis negatiivseid. Risti sümbol on religioossele inimesele positiivne, teisele tundub see ahistav, kuna seon sellega Kristuse põhisümboli. · Subjektiivne ideaalkeha e noeem see, mis tekib, minu peas, minu kogemuses · Objektiivne ideaalkeha e kultuurisümbol N: 1 noeem, mille põhitähendus on number üks, sümbol ise · Sümboolne formatsioon ehk kultuuriobjekt materiaalne keha, mida on võimalik näha. Tema väline vorm on selline, et töötab meie jaoks mingi märgina, mida me kõik kollektiivselt teame. · Asi ise see, mida kultuurisümbol sümboliseerib.
annaabi.ee 
